1715. Aastal ilmunud teksti teise, 1729. aastal ilmunud trüki tarvis põhjalikult ümber. Vana Testamendi tõlkimisel oli Thor Helle osa suurem ja tõenäoliselt määravgi. Tegelikke tõlkijaid oli aga palju ja seni pole päris selge, kas Thor Helle ise midagi üldse tõlkis, kuid üldiste tõlkepõhimõtete väljatöötajana ning valminud tõlke parandaja ja täiustajana täitis ta selle suurteose puhul tänapäevases mõttes peatoimetaja osa. Teine tähtis raamat, mis Thor Hellega seostub, on 1732. aastal ilmunud eesti keele käsiraamat ,,Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike sissejuhatus eesti keelde"), mis n-ö kirjeldab piiblitõlkes kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös
Tülid põhjaeestimurdelise Uue Testamendi tõlkimisel ja väljaandmisel Riia (Liivimaa konsistoorium) ja Tallinna (Eestimaa konsistoorium) vahel ei võimaldanud tõlketööd rootsi ajal trükkida. Uus Testament ilmus Tallinnas 1715 vene aja alguses. Kuna ka Vana Testamendi tõlkimisega oli paralleelselt tegeldud ning eesmärgiks oli täispiibli väljaandmine, töötati pidevalt selles suunas edasi. 1731 loodi tõlke revideerimise komisjon eesotsas Anton thor Hellega. 1736 oli käsikiri trükivalmis. 1739 ilmus Tallinnas Piibli Ramat 6015 eksemplaris. Samas tehtud Piibli frontispiss (vasetrükis palgeleht) lõigati vaske ning vasegravüür trükiti Peterburis. 5 Kalevipoja väljaandmine 19. sajandi alguses leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada
annaabi.ee 
