mõni lind, kes elab oma pesas ja tegeleb seal rahulikult enda asjadega. ,,Elas, elas uisa unes, pesa palmis siis ja munes sinitähnilisi mune, ikka nagu läbi une. Kuni äratet sai tema -nüüd ju hellameelne ema- pesapõhjas murdund koorest oma lihast-verest noorest. ------------------------------- Oi, neid põhjatumaid suid! Vaja sööta sitkeks luid, selga sulist sooja kinda, taha lustliku saba, tiivad külge-laulu rinda,
üksteisest võtame me tuld. Pihlad Lind Poegadega Ammuks seisis lai ja kohe, Elas, elas uisa unes, valge mattis ara rohe, pesa palmis siis ja munes üsna õites ülemeelik sinitähnilisi mune, hõljus nagu naise seelik. ikka nagu läbi une. Vajus nagu lumemägi Kuni äratet sai tema aknasse see valge vägi, - nüüd ju hellameelne ema - ümber lõhn, vist seitse võru, pesapõhjas murdund koorest imal-magus, pisut mõru. oma lihast-verest noorest. Tuul kui tõstis valgeid patju, Tundis kõhu all ta ploomi - näisid ära auravat ju - pehmeid, paljaid imeloomi. hebemeid siis all ja ülal Taipas! Lendu! Kinni kihust, pillutada kogu külal. sääse, kärbse - kõigi ihust! Puu siis tõsines ja tukkus, Puhu üles, alla puhu
annaabi.ee 
