Haarati kaasa sinine lind ning lahkuti. Paraku muutus see lind tamme juurde jõudes mustaks. Kolmas vaatus Neljas pilt (Öö palee) Kass hoiatas Ööd laste eest, kes Sinilindu otsima tulevad. Valgus ja Tuli ei saanud lastega kaasa minna, Vesi tundis end liiga halvasti, et kaasa minna. Kui Tyltyl Ööle Teemanti näitas sai ta võtme, mille abiga sai ta Sinilindu otsida. Ta vaatas sisse Kummituste; Haiguste; Sõdade; Varjude ja Hirmude; Saladuste; Tähtede, Isiklike Lõhnade, Helkide, Virvatulede, Jaaniusside, Hommikukaste ja Ööbikulaulu ruumidesse. Jõdnud keskmise värava juurde keelab Öö seda avada. Öö hoiatustest hoolimata avab poiss värava. Tyltyl, Tylô ja Mytyl püüvad siniseid linde ning võtavad neid nii palju kaasa kui vähegi suudavad. Valguse juures aga selgub, et need ei olnud tõelised Sinilinnud, kes valgust taluvad, vaid Öölinnud, kes kuukiirtest toituvad. Need sinised linnud surid. Viies pilt (Mets)
Esimesi peaks kasutama isefokuseeruvate kaamerate või punktmõõtmist võimaldavate kaamerate puhul. Polarisatsioonifilter vähendab valgushelke ning suurendab värvide küllastatust ja selgust, võimendades näiteks taeva värvi. Ent sellega pildistamisel tuleb arvestada valguskaoga 1,5-2 avapunkti võrra. Polarisatsioonifiltriga pildistades tuleb seda aeglaselt pöörata ning jälgida ühtlasi värvuste ja helkide muutumist. Suurim efekt saavutatakse, kui valgusallikas on objektiivi teljega teljega 90-kraadise nurga all. 35 mm lühema fookuskaugusega lainurkobjektiividega pildistades on võimalik, et taevas paistab ühes pildi servas tumedam, kui teises. Selleks et vähendada peegeldusi, peaks peegeldava pinna ja objektiivi telje vaheline nurk olema umbes 30 kraadi. Polarisatsioonifilter vähendab peegeldusi mittemetalsetelt pindadelt nagu klaas, vesi, portselan, värvitud pinnad. Ent paljud pol
Ma saan neilt mitte 13 "Rahvapärased vaated" ja "rahvapärane usk" (popular views/faith) näivad Emersonil sageli tähistavat materialistlikku või vähemalt materiaalsusele suunatud eluhoiakut. Tlk. 14 Võrreldes "Esseede" teises osas, pealkirja all "Nominalist ja realist", sõpru raamatutega, kirjutab Emerson: "Kõige nauditavam viis raamatut lugeda on minu meelest selline, mis autorit kõige vähem rõõmustaks ... Ma loen helkide pärast, mis on sama hea kui kasutada suurepärast pilti värvidega eksperimenteerimisel, sest tema toonid on nii rikkalikud." seda, mida neil on, vaid seda, mis nad ise on. Nad annavad mulle seda, mida nad päriselt anda ei saa, ent mida neist hõngub. Ent mingite vähem subtiilsete ja puhaste sidemetega ei tohi nad mind siduda.15 Me kohtume nii, nagu me ei kohtukski, ja lahkume nii, nagu ei lahkukski. Viimasel ajal on mulle hakanud tunduma, et pareminigi, kui ma oleksin arvanud, on