Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee puhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi
setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor gaasieraldussüsteem järelsetiti Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht.
Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor gaasieraldussüsteem järelsetiti Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht.
Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad - täieliku segunemisega reaktor - gaasieraldussüsteem - järelsetiti Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht.
Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor, gaasieraldussüsteem ja järelsetiti. Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht.
annaabi.ee 
