12. Ohtlikke ainete muundumine hüdrosfääris: olulisemad protsessid. Nimetage ja seletage. Reoainete muundumised hüdrosfääris toimuvad füüsikaliste, keemiliste ning biokeemiliste protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid: hüdrolüüs kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel; sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon; oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul); sorptsioon, kus osalevad põhjasetted, heljuvas olekus mineraalid ja orgaanilised osakesed; biokeemilised protsessid, mis hõlmavad hüdrolüüsi ning oksüdatsioon-taandumise reaktsioone; fotokeemilised reaktsioonid. 13. Valkude koostis, struktuur ning bioloogilised funktsioonid Valgu molekulides moodustavad aminohapped kolmemõõtmelise struktuuri. Valkudes on primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvaternaarstruktuur. Primaarse struktuuri paneb paika aminohapete reastus. Valkude sekundaarstruktuur vesiniksidemetega fikseeritud
h1 F1 Fü = F2 - F1 = p2 S - p1 S = (p0 + gh2 - p0 - gh1) = g (h2 - h1) S = g Vk . h2 F2 S Külgtahkudele mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist ja nende mõju ei ilmne. Ujumise tingimus : Fü P, kui kehtib võrdsus, öeldakse , et keha heljub. Näiteks kalad on vees heljuvas olekus. Ka inimaju on peaaegu heljuvas olekus. Kolp on täidetud vedelikuga, milles aju asub. Selle vedeliku tihedus on 1007 kg/ m 3, aju tihedus aga 1040 kg/m3. Selline olukord kaitseb aju. Kui vedeliku tihedus väheneb, siis vajub aju rohkem kolju põhja ja tekib peavalu. 6.3. Pindpinevus, märgamine Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nimetatakse pindpinevuseks
annaabi.ee 
