· Staatilist pressimist kasutatakse suure väävli anhüdriidi sisaldusega mahla jaoks, see lükkab käärimisprotsessi alguse 24 või 48 tundi edasi. · Dünaamiline pressimine toimub masinate ning tsentrifuugi abil. Mahla nõrutatakse, et seda puhastada suurematest kõvadest osadest. Nõrutatakse enne käärima panemist. Saadud mahl pannakse 12-48 tunniks seisma suurtesse anumatesse. Selle aja jooksul settivad väiksemad kivikesed ja muud heljumid, kui neid veel mahla sisse jäi, anuma põhja. 2.2 Fermenteerimine ja selitamine Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides. Käärimisprotsess kestab olenevalt aastaajast ja veinisordist 1-6 nädalat. Esmaklassilise valge veini valmistamiseks peetakse kõige sobivamaks tammevaate. Kääritamine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril.
käärimistõrde 10-30 päevaks, temperatuur kõrgem kui valgel veinil, mahl eraldatakse kestadest peale esimese käärimise lõppu, virre läheb teistkordsele käärimisele. Nõrutamine mahl pannakse 12-48 tunniks seisma, Pressimine kestad pressitakse, saadud vein on paplju väiksemad kivikesed ja heljumid settivad robustsem Fermenteerimine ehk kääritamine roostevabast Laagerdamine kulmineerub täisküpsuse terasest tõrtes või tammevaatides, kestab 1-6 nädalat, saavutamisega, tammevaatides, kestab mõnest kuust käärimine käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga, mitme aastani temperatuur peab olema madal Filtreerimine ehk selitamine eemaldatakse veini häguseks muutvad osakesed Säilitamine tammevaatides 12-24 kuud