Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Helitämber Helitämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit, mis näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet. Helivältus Helivältus on heliallika võnkumise kestvus ajas. Mitmesuguste vältuste üksteisega kõrvutamine ehk vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm. Heli nähtused Heli peegeldumine toimub siis kui ühes keskkonnas leviv helilaine kohtab teist keskkonda pannes selle osakesed võnkuma, need muutuvad omakorda uuteks heliallikateks Akustiline resonants tekib kui keha oma sagedus ühtib sundvõnke allika sagedusega Heli liigitus
võnkumine (elastsuslained). Kuuldav heli on sagedusega 16Hz 20kHz 14.Infraheli mille sagedus on <16 Hz, inimkõrv ei kuule. , , . (, )., , , ,.. ( (.. ), , - ) Ultraheli mille sagedus on >20 kHz, inimkõrv kaa ei kuule. . . . , ( ). - (, D2, - . , .. , , - - ). 15.Heli valjus on kuulmispaistingu tugevuse mõõt. Sõltub heli efektiivrõhust ja sagedusest. Helivaljuste võrdlemiseks kasut. Suurust L, mida nim. Helivaljuste tasemeks. Voolamine 1.Bernoulli võrrand , ( ) . rv2/2+P+mgh = const. , ( ) . . , . rv2/2 , ; - , ( , , , ); mgh - , .. . , - . ( ) . 2.Joa pidevuse võrrand 3
Põhitoon Ülemtoonid Sagedus Sagedus Muusikaline heli Müra Helivaljuste skaala detsibellides. 130 mõõdukas väga nõrk Valulävi lukustav Kõrvu- tugev
Selleks, et kuulda ka madalamaid ja kõrgemaid helisid (so. nautida muusikat), peab heli olema piisavalt vali, sest muidu me ei kuule hästi madalaid ja kõrgeid helisid . Heli valjust N mõõdetakse detsibellides. N = 10 log I/I0 (dB), kus I on uuritava heli intensiivsus ja I0 on kuuldelävele vastav intensiivsus, st minimaalne kuulmisaistingut tekitava heli intensiivsus (I0 = 10 J/m2s). -12 Helivaljuste skaala: · käekella tiksumine.........................20 dB · sosistamine.................................40 dB · kisamine....................................80 dB · pop-ansambli muusika...................100 dB · reaktiivlennuki startimine...............120 dB · ansambel Grand Funk Raylroad.........130 dB (valulävi) · nahavigastused............................150 dB · surm. vigastused..........................180 dB · surm........................................200 dB
annaabi.ee 
