Kindla ja mitte kindla kõlaga löökpillid Löökpillid jagunevad ehituse järgi kahte rühma - idiofonid ja membrafonid. Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad :
8)Kus toimub traditsiooniliselt Eestis tuntud pärimusmuusika festival? Viljandis 9)Mis on olnud juba ajast aega pillimeeste ülesandeks? Mängida muusikat tantsuks. Vanim tantsumuusika instrument oli kannel. 10)Nimeta tuntud eesti rahvatantse *Ringtantsud, rühmatantsud, kontratants- kaerajaan, paartantsud, 11)Mis on põhjuseks, et paaristants on tahaplaanile jätnud kõik muud tantsuvormid - 12)Mõisted: *Peter Vonkovnski- *kordofonid- ehk keelpillid, millel helitekitajaks on pinguldatud keeled, mida mängitakse poognaga või näpitakse sõrmedega. *aerofonid- õhkpillid ehk instrumendid, milles heli tekitab vibreeriv õhksammas. *regilaul- Regilaul on eesti rahvalaulude keskne liik, mis on kujunenud välja aegamööda kui sõnadest ja viisist koosnev tervik, tihedas seoses rahva elu-oluga. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele
annaabi.ee 
