Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale dzässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti, et dzässmuusika tõrjub klassikalise muusika välja. Dzässi vastu võitles lisaks klassikalise muusika austajatele ka härra Henry Ford
Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc Muusika: tonaalse muusika asemel tuli atonaalne muusika- muusika, mis on kirjutatud ilma kindla helistikuta tekkis dodekafoonia (12häält kreeka.k) teosed raskemeelsed , sünged vokaalmuusikas tekkis kõnelaul · Alban Berg · Arnold Schönberg · Anton Webern Kirjanduses: kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikas väljendamine esiplaanil inimese sisemaailm, tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest sünged ja võikad kujundid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne surma- ja enesetapumotiivid
protsesside ja nende väljenduse vastu *Probleemid, mida ekspr. kunst kajastab : inimese konflikti ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, deemonlikud jõud (E.Munch ,,Karje"), sõjahirm *Muusikas pääses ekspr täielikult mõjule Arnold Schönbergi loomingus Arnold Schönberg (1874-1951) *Oli muusikas iseõppinu *tema loomingus saab alguse, see mida saame nim, kaasaegseks helikeeleks *atonaalsus helistikuta teos Dodekafoonia sellise teose aluseks 12 heliline seeira e rida, mis sisaldab valikulises järjekorras kromaatilise helirea kõiki 12 nooti, tingimuseks on see, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Seda võib kasutada 4. kujul: 1) algkuju 2) vähikäik 3) peegeldus 4) peedelgus vähikäigus
vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika". 30-ndate lõpus leiutas Cage ettevalmistatud klaveri, mis tänu keeltele asetatud poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4
vanemate toetuse.) Juhusemuusikat iseloomustab see, et teoste muusikalised dimensioonid (heli tugevus, kestus, tämber, registrid) on sama avatud nagu kompositsioonide üldine pikkus - nn."kindlaksmääramata muusika". 30-ndate lõpus leiutas Cage ettevalmistatud klaveri, mis tänu keeltele asetatud poltidele, naharibadele jmt. andis klaverile eksootilise kõla. Cage´i muusika on hoolikalt seosetu, ilma kulminatsioonideta, lahendusteta, korrapärase tempota, püsiva helistikuta, kavatsuslike kooskõladeta, kindlate lõppudeta. Cage vabastas muusika nootidest. "Muusika on kõikjal ja kõikjal on muusika - looduse loomulik müra - , kui ainult kuulaja on valmis seda kuulma". Kokkupuude NewYorgis ja USA-s käibivate india, jaapani ja hiina filosoofiatega viis teda euro-ameerikalike ning asiaatlike muusikakujutluste ristumiseni. See, mida Cage kui materjali puudutas, muutus tõrgeteta kunstiks. J. Cage'I minimalistlikeim ja kuulsaim teos on kahtlemata 4