Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist, millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel helistikul. Levimuusikat mõjutas tugevalt Riley album "A Rainbow in Curved Air" (1968). Samuti peetakse oluliseks tema teost "Persian Surgery Dervishes" (1972) kahele orelile. Philip Glass (1937) Ameerika minimalist, kes kuulub tänapäeval enim esitatud heliloojate hulka. Ise nägi end mitte minimalistliku heliloojana, vaid korduvate struktuuride loojana, ja samuti pidas ta end klassikuks, selles
juulil 1951 Los Angelases, Ameerika Ühendriikides. 2. Looming Schönbergi loometegevus jaotub üldjoontes nelja suuremasse perioodi. Esimene neist ( tinglikult kuni aastani 1905) iseloomustab tonaalne helikeel; teine (1905-1908) on üleminek tonaalselt perioodilt atonaalsele (1909-1913); kolmas (1923-36) on seeriatehnika periood; neljas, hiline periood ( pärast 1936.aastat) , on määratletav kui mitmete stiilide koostoime ajajärk. [2] 2.1 Esimene ehk tonaalne periood ( ehk ühel helistikul põhinev periood ) Sellesse ajajärku kuuluvad teosed lähtuvad üldiselt veel Saksa hilisromantismi traditsioonidest. Paralleelid on üsna ilmsed. Schönenbergi esimene tähendusrikas teos ,,Kirgastunud öö"(1899) on mõeldud keelpilli sekstetile. Tema ainus sümfooniline poeem on ,,Pelléas ja Mélisande"(1903) seotub aga rohkem Mahleri ja Straussi sümfoonilise loominguga. Selles sümfoonilises poeemis
annaabi.ee 
