leibkondade hulk on Eestis võrreldes 2011. aastaga kasvanud 3%. Kõige rohkem leibkondi omab internetiühendust jällegi Hollandis (93%), Rootsis (90%) ja Taanis (86%). Alla poole leibkondadest omab internetiühendust Kreekas(42%), Bulgaarias (44%), Rumeenias (45%) ja Portugalis (48%). Interneti teel kõnede tegemine Internetiteel kõnede tegemises on Eesti leibkonnad esirinnas seda võimalust kasutab 48% leibkondadest. Eestist aktiivsemad interneti teel helistajad on Leedus (64%), Bulgaarias (52%) ja Lätis (51%). Kõige vähem kasutatakse interneti teel helistamist Portugalis (15%) Rumeenias (16%) ja Hispaanias (18%). Teenuspakettide kasutamine 53% Eesti leibkondadest kasutab teenuspakette. Selle tulemusega asub Eesti samuti Euroopa kõige enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas. Kõige enam kasutavad teenuspakette Hollandi (64%) ja Belgia (61%) leibkonnad. Teenuspakettide kasutamise põhjendusena toodi Eestis kõige enam
te ei satuks helistama ebasobival ajal. Enne helistamist on soovitatav kontrollida, millises ajatsoonis on valitav number. Kui kaua peaks laskma telefonil heliseda? Kui olete valinud numbri, siis laske telefonil heliseda vähemalt seitse korda, sest sageli on vastaja tõepoolest hõivatud või ei saa kohe, pärast esimestteist kutset telefoni vastu võtta. Samuti peaksid helistajad valmistuma selleks, et kui pärast neljandat viiendat kutsungit telefonile ei vastata, tuleb suhelda automaatvastajaga. Kuidas ennast esitleda? Kõik telefonikõned algavad tervitamise ja enda esitlemisega. Isegi heale tuttavale helistades ei või olla sugugi kindel, et ta tunneb teis hääle järgi. Kui helistatakse inimesele, keda tuntakse vähem, tutvustab mees ennast nii ees kui ka perekonnanimega
Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Pahavara nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Nimeserver ehk DNS-server (Domain Name System) on andmesidevõrgus töötav server, mis pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust. Ilma
käivitanud mõne kindla programmi. · Triki troojad(Rogue AV Trojans) Kasutajale öeldakse, et ta arvuti on ohus, ning soovitatakse laadida alla programm, mis kõik korda teeb. Tavaliselt läheb sealt veel edasi, et mingi osa saab tasuta ära parandada ülejäänu eest pead maksma. Enamus sellistest programmidest on troojad ning kasutaja teadmata instaleeritakse midagi muud. · Helistajad/ valijad (Dialers) Tagauksed on annavad kolmandatele isikutele võimaluse tulla arvutisse ning sedasi näga kasutaja tegemisi ning tehtud nii, et ohver sellest aru ei saaks. Neid võivad tekitada troojad või ka tavaline, kommerts tarkvara. Tootijad ise ütevad, et mõned tagauksed on selleks, et nad saaksid kasutajat abistada, kui neil on probleem, kuid on ka olnud juhtumeid, kus tagauksi kirjutatakse valitsuse tarbeks(FBI, CIA), et saaks vaadata mida kasutaja/ kodanik teeb.
annaabi.ee 
