Värviliste metallide eksport kasvas 22 mld SEK-lt 27 mld SEK-le. Metallisaaduste eksport jäi üldjoontes samaks, muutudes vaid 33,797 miljonilt 33,862 miljonile SEKle. Masinate ja seadmete eksport muutus 45 mld SEK-lt 52 mld SEK-ni. Tööstusmasinate eksport kahanes 52 mld SEK-lt 51 mld SEK- ni. Metallitöö masinate eksport jäi 8 miljardi SEK piiresse. Kontorimasinate eksport kahanes 17 mld SEK-lt 16 mld SEK-le. Telekommunikatsioonide ja helisalvestusvahendite eksport kasvas 77 mld SEK-lt 85 mld SEK-ni. Elektrimasinate ja aparaatide eksport kasvas 53 mld SEK-lt 63 mld SEK-ni. Maanteesõidukite eksport langes 154 mld SEK-lt 132 mld SEK-le. Muude veoseadmete eksport kasvas 11,2 mld SEK-lt 13,5 mld SEK-ni. Ehitiste eksport langes 6,9 mld SEK-lt 5,4 mld SEK-ni. Mööbli ja selle osade eksport jäi enamvähem samaks, muutudes vaid 16,8 mld SEK-lt 16,9 mld-SEK-le. Reisitarvete, käekottide jms eksport kasvas 570 miljonilt SEK-lt 883 miljoni SEK-ni.
noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid välja muusikazanrid, kus esiplaanile tõusis autori/helilooja isiksus, tema individuaalne väljendusviis ja kujundid. 20. sajandi muusikale avaldas tugevat mõju helisalvestusvahendite kasutuselevõtt ja massimeedia, mille tulemusena tekkis meelelahutusliku ja tantsulise funktsiooniga popmuusika. Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates 5.-4. sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a
annaabi.ee 
