Sammu kaasaegse (kui nii võib öelda) magnetlindi suunas astus Fritz Pfleumer aastal 1928 ta eksperimenteeris tselluloosilindiga, mille pinnale oli liimitud rauajahu. Mõned aastad hiljem asus AEG valmistama paberi baasil magnetlinti ja samuti seadet selle kasutamiseks uue seadme nimeks sai magnetofon. CD-d ja digiheli CD on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt oli CD välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus salvestada muidki andmetüüpe. Seejuures arvestati CD loomisel seda, et erinevalt varasematest vinüülplaatidest suudaks CD perfektselt jäädvustada kogu inimkõrvale kuuldava helispektri. Digitaalse heli algusajad ulatuvad koguni eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse. Heli esmateisendajaks numbritesse oli inglane Alex Harvey Reeves, kes tegeles telefoniside arendamisega. Pulse Code Modulationi nimeline algoritm (PCM) teisendab heli pulssideks
● Laser ehk valguskvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade… ● 1917 avaldas Albert Einstein artikli "Zur Quantentheorie der Strahlung", millega loodi laserite teoreetiline alus. CD 1979 ● on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt oli see välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus muidki andmetüüpe salvestada. ● arendajad olid Sony ja Philips.. ● Mobiiltelefon 1983 ● mobiil on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Internet 1991 ●
Helifilm · Filmi helindamine on väga töömahukas protsess. · (salvestatakse helid eraldi, monteeritakse iga heli sinna kuhu vaja, peale seda lindistatakse pilt ja heli kokku s.t. pannakse heli ja pilt korraga liikuma ja salvestakse ühele magnetlindile. Siis tuleb see filmilindile kopeerida muuta magnethelisalvestus fotograafiliseks helisalvestuseks.) · Kaasaegsess helifilmis on nii pilt, kui ka heli ühel filmilindil. · Muusikalise kujunduse kaudu saab tegelasi muuta sümpaatseteks või siis eemaletõukavateks jne. · Oluline roll filmi üldise atmosfääri kujundamisel on kõlapildil e. sound'il. Mõned standardkujutlused: orel kirik; metsasarv jaht või mets; harf sillerdav taevas jne. ORKESTER Küsimused lk.31
atsetaat-, ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike.. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on
tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike. Valguse poolt põhjustatud oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena tekivad väävlioksiidid, mis koos niiskusega moodustavad väävelhappe. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Alates 30. aastatest valmistati atsetaatplaadid järgmiselt. Alumiiniumkettale (sõja ajal kasutati ka klaasi, ning odavate plaatide tegemisel ka pappi) kanti kastoorõliga plastifitseeritud nitrotselluloosi või atsetaattselluloosi kiht. Seda tüüpi heliplaadid on kõige vähem vastupidavad. Peamine kahjustus on kattekihi kokkutõmbumine, kuna plastifikaatorina kasutatud kastroolõli aurab ära. Selle tulemusena muutub plaat järjest hapramaks ning heliinformatsioon kaob pöördumatult
suurem kui elektrotehnilisel terasel. Tunduvalt kallim kui elektrotehniline teras. 4) Alsiferid (Al, Si ja Fe sulamid) omavad r kuni 120000. Väga rabedad, seetõttu ei saa valmistada õhukesi lehti nagu terasest ja permalloidist. Odavamad kui permalloidid. 5) Ferriidid, näiteks FeO·Fe2O3 (magnetiit) ja NiO·Fe2O3. Neid kasutatakse kõrgetel ja ülikõrgetel sagedustel, kuna eritakistus suur ja kaod väikesed. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsivmagnetite valmistamiseks, helisalvestuseks ja magnetilistes mäluelementides. Nende tähtsaim omadus on välisesse keskkonda antav energia, mis on seda suurem, mida suuremad on Br ja Hc. Konkreetsetest materjalidest kasutatakse järgmisi: 1) Legeeritud (W, Cr ja Mo-ga) ja karastatud teraseid. Nende jääkmagnetilised omadused ei ole eriti head. Max energia 2,6 kJ/m3. 2) Magnetiliselt kõvad sulamid, näiteks Al-Ni-Co sulamid. Max energia 36 kJ/m3. 3) Magnetiliselt kõvad ferriidid, näiteks Ba-ferriit BaO·6 Fe2O3. Max energia 20 kJ/m3
annaabi.ee 
