jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus milles seisneb aju tonotoopiline kaart? Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest. Tonotoopiline kaart - rakud, mis asuvad auditoorses korteksis üksteise lähedal, reageerivad sarnastele helisagedustele. 12. Silma ehitus ja erinevate osade osatähtsus nägemisaistingu tekkes (lääts, pupill, vikerkest, võrkkest jm.) mis rolli mängivad silma erinevad osad valguse koondamises? Silma võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mille abil tajutakse valgust. Vikerkest e iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise v kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab.Imetaja silmas
Eelmise nähtuse vastandiks on stiimulite eristamine. Stiimuli eristamine (stimulus discrimination) on toimunud, kui esitatavad stiimulid on teineteisest piisavalt erinevad, nii et ühe olemasolu kutsub esile tingitud reaktsiooni, teine aga mitte. Siia sobib jällegi näide helihargiga. Näiteks võib stiimuli üldistamist õpetatud koeral välja kujundada stiimuli eristamise niiviisi, et ta õpib sülge nõristama 500 Hz-se sagedusega helihargi helinale ja mitte nõristama 450 ja 550 Hz-tele helisagedustele. Pavlov leidis, et loomadel saab kujundada eksperimentaalse neuroosi, kui sundida neid eristama stiimuleid, mille vaheline erinevus on nende meeleelundite ja psüühika võimekusega võrreldes liiga väike. Näiteks ei suutnud tema koerad alates ovaali telgede teatud proportsioonist eristada ovaali ringist ning muutusid seetõttu väga närvilisteks. Kõrgemat järku tingitus (higher order conditioning) tekib, kui tingitud stiimul esitatakse paaris uue
annaabi.ee 
