leiab sellise, mis näib olevat parim tema eesmärkide saavutamiseks. Improviseerija peab leppima esimese lahendusega, mis kätte juhtub. Improviseerija vabastab hindamise ja pikalt etteplaneerimise ülesannetest suhteliset range vormiline " raam", milles improviseerimine asset leiab ning mis määrab ära tema esituse struktuuri pikemas plaanis. Et mingit sündmust muusikaliselt tajuda, tuleb see suhestada eelnenud sündmustega. Meie kultuuris on valitsevateks heliridadeks diatooniline mazoor ja minor. "relatiivne kuulmine" - s eeon võime öelda, milline intervall eraldab kaht samaaegselt või järjestikku mängitud nooti, või laulda nimetatud intervalli lähtenoodist üles või alla poole. Dzass on kaasaegne Lääne muusikavorm, mis rajanebki improvisatsioonil. On leitud, et interpreedi tegevus muusika esitamisel taotleb eeskätt kaht eesmärki. 74 Esiteks seda, et muuta kuulajale võimalikult näitlikuks ja arusaadavaks helilooja poolt kasutatud
tugevatesse positsioonidesse ei tohiks sattuda lühikesed pearõhulised silbid e.esmavältelised sõnad ei tohiks alata rea tugevast positsioonist;3)eelnevad reeglid kehtivad teise, kolmanda, neljanda värsijala kohta. Esimene värsirida sellele ei allu. Kvantiteedireegleid täidetakse seda vähem, mida kaugemal Soome lahest. 8. Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pidev sagedusskaala ning selle liigendamine diskreetseteks heliridadeks erinevates muusikakultuurides. Oktavi ekvivalents. Diatooniline, kromaatiline ja pentatooniline helirida. Helikõrguse varjatud kahemõõtmelisus muusikas: noodinimed (krooma) ja erinevad oktavid (nn psühhofüüsiline helikõrgus). Hierarhiad tonaalse muusika heliridades.Helikõrguse kahemõõtmelisust kujutab Shepardi spiraal, helid erinevad teineteisest ühel ja samal ajal esiteks krooma poolest, mida väljendavad noodinimed, ja teiseks nn psühofüüsilise kõrguse