äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega nim seoseid assotsiatiivsete väljadega. * kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude funktsioon: närvirakud võivad reageerida erinevale helipikkusele, -sagedusele, -kõrgusele; reageerivad ka üheaegsetele ja eriaegadest pärit olevatele helidele. Müra on laia spektriga ärrituste poolt tekitatud. Suurem osa närvirakke reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritusele. Osad reageerivad sama poole ärritusele, ja osad lausa mõlemast kõrvast pärit ärritusele. Kuulmiskeskuse kahjustusel raskendatud kõne vastuvõtt, kõnest arusaamine, heliallika asukoha
seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda (pole tingitud haigusest). Kuulmiskeskus: Paikneb oimusagaras. Brodmani väljad 41 ja 42. Peaaju koore kuulmiskeskuse närvirakkud on erinev spetsiifika. Osa närvirakke reageerivad heliärrituse algusele, osa lõpule, osa teatud helipikkusele, osa ainult muutuva sagedusega või muutva amplituudiga helidele. Helikvaliteedi võngete sagedus määrab heli kõrguse, amplituut määrab tugevuse. Mõned närvirakud reageerivad ainult müradele, st laia sagedusspektriga helidele. Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reag-b vastaspoole ärritusele, osa ka samapoole, kolmas rühm üheaegselt mõlemapoolsele ärritusele. Osa neuroneid üldse ei reageeri
annaabi.ee 
