Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus Looming Vokaalteoste puhul torkab silma paljude erinevate keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, läti, vene, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele. Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren Musikverlag. Tunnustus Balti Assamblee kunstipreemia 2013
teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja (Portaal Koolielu). 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur ,,Aliinale". Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning teoses esmakordselt kasutatud kompositsioonitehnika on inspireerinud tema loomingut tänapäevani. Tehnika, millele Pärt andis nimetuse Tintinnabuli (ladina k. ,,kellukesed"), ei seisne mitte niivõrd progressiivses keerukuses, kuivõrd helimaterjali äärmuslikus lihtsustamises ja taotluses keskenduda vaid kõige olulisemale (Rahvusvaheline Arvo Pärdi keskus, 2010). Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust, kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982 aastast elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema
,,Miks ta vastamise asemel aknast välja vaatab?" - Mõtleb - Küsimus on ebameeldiv - Väldib silmsidet jne. Olulised märkused helisalvestuse kohta: - Kus, millal, kes osales intervjuus - Üldise intervjuu situatsiooni iseloomustus (lühike) - Osale(ja)te nime(de) kodeerimine/ asendamine - Vajadusel võib lisada muud andmed osaleja(te) kohta (vanus, amet, tööhõiveseisund, haridustase, perekondlik seis, laste olemasolu jms) Helimaterjali transkribeerides kirjutatakse üles üldiselt kõik põhimõttel nii nagu kuuled (kuuldeortograafia), sealhulgas siis ka kõik häälitsused (nn üneemid äää, õõm jne), samuti märgitakse ära pauside pikkused, mingil viisil markeeritud kõnemaneer (tavapärasemalt vaiksem või valjem, naerev, kõhklev jne) ja muu info. Kõike ei saa kunagi üles märgitud, kuid on oluline kirjutada üles võimalikult palju ja võimalikult täpselt, kirja panna ka ((täpsustavaid lisakommentaare))