meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla). Kuulame: Habanerat GIUSEPPE VERDI (1813 1901) Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga. Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper "Oberto", see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist. Peatselt suri tema naine. Verdi langes depressiooni. 1842. aastal lavastas ta ooperi "Nabucco", sellega sai ta üle Euroopa kuulsaks. 1843 1844 oli talle viljakas loominguperiood
polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed (Sügispildikesed 1892, Menuett F-duur 1893, Fugett e-moll 1897, Finaal 1897, Humoresk 1903, jt.). Rudolf Tobias sündis Käinas, Hiiumaal 29.mail 1873.a. köstri pojana. Esimest muusikaõpetust sai ta oma isalt, kellelt oli pärinud ka oma muusikalise ande ja huvid. Juba varakult tegi ta katseid komponeerimisega meieni on säilinud tema esimesed heliloomingulised katsetused 1882.a., kui ta oli alles 9-aastane. 1885.a. astus ta Haapsalu Kreiskooli ja õppis kohaliku pianisti Catharina von Gerneti juures klaverit. Pärast kooli lõpetamist asus Tobias elama vanemate juurde Kullamaale, kuhu ta isa oli vahepeal saanud köstri koha. 1889.a. astus Tobias Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune I keskkool), kus sooritas koduõpetaja eksami ja õppis samaaegselt Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures orelit ja muusikateooriat. 1893.a
annaabi.ee 
