· Töötas TÜ-s eesti keele lektorina. · Uudisteteriminoloogia: helolooja, lauleldus, heliredel, helivältus, kolmkõla · KUULAMINE: o ,,Mingem üles mägedele" o ,,Oh laula ja hõiska" algab sõnadega ,, Oh laula ja hõiska ..." o ,,Kungla rahvas ,, kiirenev, pole originaali sarnane, ,,till-till-till" kõrgelt mingi instrumendiga, lõpus tuttav ALEKSANDER SAEBELMANN KUNILEID (1845-1875) · Heliloojanimi Kunileid · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Hariduse sai Valga Cimze seimnarist · Õpetas Paistu kihelkonnakoolis. 1871 suundus Peterburi, õpetas sealses Eesti koolis · Võttis osa esimese üldlaulupeo organiseerimisest. · Tema laulud ,, Sind surmani" ja ,, Mu isamaa on minu arm" kõlasid esimesel laulupeol 1869. · Loomingust on säilinud 5 originaalteost ja 10 rahvaviisiseadet FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN (1851-1911) · A. Kunileu noorem vend
Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. 9. Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks. Kunileidi esimesed ja ta kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte. Friedrich Saebelmann- Friedrich August Saebelmann oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega heliloojaid, ta tegutses ka koorijuhi ja pedagoogina. Saebelmanni
annaabi.ee 
