endiselt muusikat edasi. Raskem on muusikaajaloos määrata klassikalise ajastu lõppu. Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus.
Klassikaliseslt 3- osaline, säravalt virtuoosse ja hingestatud meloodiatega Klaverimuusika Mendelssohni klaveriloomingusse kuulub ligi 100 teost: 3 sonaati, 6 prelüüdi ja fuugat, albumilehed, novelletid, muusikalised momendid Tuntuim on tsükkel "Sõnadeta laulud", mis Mõned palad kannavad eraldi pealkirju:"Jahilaul"(op.19 nr.3), "Leinamarss" (op.62 nr.3), "Kevadelaul" (op.62 nr.6), "Ketruslaul" (op.67.nr.4) Vokaalmuusika Romantismiajastu heliloojaile üldomaselt on ka Mendelssohn kirjutanud laule (neid on umbes 80 ) Tähtsal kohal on ka tema vaimulike tekstidega kooriteosed: kantaadid , psalmid, motetid, jm. Kammermuusika: Teoseid erinevatele klassikalistele ansamblikoosseisudele: Klaverisekstett, 2 keelpillikvintetti, 7 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, 2 klaveritriot, 2 viiuli- ja 2 tsellosonaati, 1 klarnetisonaat, 6 orelisonaati, ka teoseid puhkpillikoosseisudele. Mängituim on noorpõlves loodud Oktett keelpilllidele Es-
Raskem on muusikaajaloos määrata klassikalise ajastu lõppu. Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. sajandi lõpus ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbkaudu poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Selles eristuvad klassitsismi ja romantismi etapid, sujuv üleminek nende vahel jääks aga 19
Raskem on muusikaloos ajaliselt määratatleda klassitsismiajastu lõppu. Kui näiteks baroki ja klassitsismi vahel on näha selget üleminekuaega, mil uus asendus vanaga, siis klassitsismi ja romantismi vahel seda vahet nii selgelt eristada ei ole võimalik. Näiteks Beethovenil, kes lähtus peamiselt klassitsistlikest vormiideaalidest, on loomingus ka palju romantikutele iseloomulikke jooni. Ka Haydni ja Mozarti loomingus võib leida ,,romantilisi" teoseid. Ka romantismiajastu heliloojaile jäid aluseks needsamad vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. sajandi lõpul. Wolfgang Amadeus Mozart Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis. Ta oli vanemate seitsmes ja ka viimane laps, kuid suureks kasvasid lastest vaid Wolfgang ja tema viis aastat vanem õde Maria Anna
annaabi.ee 
