Samuti on need lood head sügiseseks sisevaatluseks. Mängis sümfooniaorkester,mis esitas Arvo Pärdi loomingut, kes on sündinud 1935 aastal Eestis Paides.Tema loomingust esitati lugu "Silhoette". Samuti esitati Carl Nielseni muusikat, kes oli sündinud 1865. aastal ning surnud 1931.a, ta oli pärit Taani helilooja. Tema loomingust esitati Flöödikontsertit mis on kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. Neid kõiki teoseid ühedas Pariis, kuna kõik kolm teost on just seal linas heliloojatele pähe tulnud. Neid teoseid esitas Põhjamaade sümfooniorkester, mida juhendas dirigent Anu Tali, solistina esines Erwin Klambauer ning orkestri kontsertmeister Lev Klõtskov.
Periood langeb kokku kõrgrenessansiga Itaalia kujutavas kunstis. Muutused muusikas:kaanonivõtted haaravad kõiki hääli, eelistati pala selget liigendust, isegi sümmeerilist ülesehitust, rütm lihtsustus, harmoonia mängib järjest suuremat rolli, tekst hakkab järjest rohkem inspireerima muusikalist väljendust. Üks selle põlvkonna varasemaid meistreid on Jakob Obrecht Looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel, vormiselgus. Suurim põlvkonna helilloja oli Josquin Desprez Sünd. Põhja-Prantsusmaal, õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Kokku on temalt säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. Talle on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel.
annaabi.ee 
