· Hingamise tüübid/liigid: - Jõudehindamine: nina kaudu; sisse- ja väljahindamisfaasid ~ühepikkused; õhuhulk väike (0,5-1L õhku); häälepilu avatud. - Kõnehingamine: suu kaudu; hingamisfaasid .... KIRJUTA JUURDE · 2. Helide (mürade) tekitamise ehk generaatorsüsteem. Olulised on pilkkõhred. 3. 4. 5. 6. 7. · Helide ja mürade osakaal kõneledes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust: Täishäälikud- ainult helid (kõige helilisemad) Helitud kaashäälikud (k,p,t,h,s)- ainult mürad, häälepaelad ei liigu. Õhutakistus jms. Helilised kaashäälikud- helid ja mürad kombineeruvad. · Helilised häälikud: häälekurrud koos ja võnguvad, helitud häälikud: häälekurrud avatud kolmnurkselt, õhk liigub vabalt läbi ülespoole · Häälepuuded: tsentraalsed- perifeersed; orgaanilised- funktsionaalsed (nt kõrivähk- psüühiline: hääletu pärast lähedase surma) Hääle omadused
alakõne puhul; • tsentraalset (halvatused) ja perifeerset laadi lihastegevuste kahjustused; • kuulmispuuded, mis takistavad oma kõne võrdlemist normiga. Kõnehingamist saab korrigeerida ainult kõneldes. 2. Generaatorsüsteemi ülesandeks on hääle (helide) ja mürade tekitamine. Seejuures helide ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust. Nagu teada, on kõige sonoorsemad (helilisemad) täishäälikud, ainult mürade abil moodustatakse helitud kaashäälikud, heliliste kaashäälikute puhul helid ja mürad kombineeruvad. Häälepuuded võivad samuti olla perifeersed ja tsentraalsed (halvatused), mehhanismilt funktsionaalsed või orgaanilised. Hääle areng sõltub kõne arengust. Alakõnega lastel on hääl primitiivne: vähe ülemtoone, tämber vaene. 3. Resonaatorsüsteem. Kõnehäälik on liitheli. Selle moodustavad kindlas vahekorras,