endi esituses. Lõppriimilist laulustiili esindavaid ballaade ja nn. sentimentaalseid laule on laulnud sagedamini naised, tantsulaule, sõduri- ja meremehelaule ja nn. külalaule aga mehed. Hilisemaid uuemaid rahvalaule on esitanud nii mehed kui naised. Tänapäeval on rahvalaulu ja selle esitamise situatsioon muutunud hoopis teistsuguseks. Rahvalaulu kuuleme me eelkõige heliplaatidelt ja lavalt, aga ka raadiost ning televiisorist. Neid esitavad tänapäevased ansamblid, kes on lood helilindistuste või kirjapandud tekstide abil õppinud ning neile siis ka kaasaegsest muusikast mõjutatud seade teinud. Rahvalaulu esitaja ja looja kui isiku ühiskondlik seisund on muutunud. Arhailisemas laulustiilis loovad uusi lugusid veel tänapäevalgi siiski seto laulikud. 1.5.1 Virve Köster Virve-Elfriede Köster, neiupõlvenimega Haavik, on 30. jaanuaril 1928.aastal Pärnus sündinud eesti rahvalaulik. Rohkem on Virve tuntud Kihnu saarel Järsumäe talus asuva
enam samal viisil nagu kümme aastat tagasi ütelda ei saa. Põhiprobleem on ikkagi neile töötingimuste loomises. Andmekogud ja ainestiku publitseerimine Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990
annaabi.ee 
