Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5) Murdumine erineva tihedusega kk-de piirilt Õhuta (vaakumis) ruumis heli ei levi! Levikiirused: Õhk v = 340m/s Vesi v = 1500 m/s Metallid v = 5000 m/s
kahekümnekordne kümnendlogaritm , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; ohelitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; ohelienergia tihedus; ohelisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. ·Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl), mida iseloomustavad oheli kõrgus sõltub helilainete võnkesagedusest, st mida suurem on sagedus, seda kõrgem on heli;
kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; o helitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; o helienergia tihedus; o helisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse oktaavides2. Füsioloogiliselt on müra mehaaniliste võnkumiste poolt kõrvas esilekutsutud aisting (hääl), mida iseloomustavad o heli kõrgus sõltub helilainete võnkesagedusest, st mida suurem on sagedus, seda kõrgem on heli;
Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul. f=c/λ Periood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=1/f Signaali iseloomustab lainepikkus, mis on kaugus signaali kahe samas faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel? Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised. Elektromagnetlained on elektri ja magnetvälja võnkumised üksteisega risti ja samas faasis.(ei vaja levimiseks keskkonda) Helilainete sagedusdiapasoonid: 1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus