pealehakkamisele ja sellele tõsidusele, millega lapsed ennast asjadele pühendavad. Hiilimisstseeni saadab multifilmilikult salapärane ja veidi totakas muusika, mis vastupidi eelpool kirjeldatud stseenile, annab aru sellest, et väike laps ei suuda täielikult mõista toimuva olukorra tõsidust. Nende stseenide kirjeldused näitavad etenduse erinevate elementide kokkusulamise astet, seda, kuidas muusikaline kujundus on abiks teatud stseenide mõistmiseks ja tunnetamiseks. Helikujunduses on oluline osa veel kahte sorti helidel - ühed, mis tulevad lindilt ja teised, mille tekitavad näitlejad. Lindilt tulevad näiteks linnulaul Dilli ja Nirksilma vestluse ajal, südamelöögid õuduste stseeni taustaks ning kurjakuulutav kahin, mis koos punase prozektorivalgusega loob mulje tulekahjust. Need kolm heli kujundavad stseeni õhkkonda ja toetuvad vaataja eelnevatele teadmistele. Näiteks linnulaul viitab tõenäoliselt sellele, et
· Uudismaade ülesharimine · Nn inimnäoline sotsialism · Eesmärk jõuda Ameerikast majanduslikult ette · Rahu teema (Stalin oli sõjakas, siis nüüd võetakse kurss rahule) TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat. Lavakujundus arenes tehnikaga koos. Uudne võte tegelase valgussõõri asetamine. · Otsesed temaatilised kajastused (nt Kaburi ,,Rops", Tambergi/Krossi ,,Kuupaisteoratoorium" I lavaline oratoorium NL)
annaabi.ee 
