Skeem Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti närvisüsteemiks. Põhjus väga lihtne: protsessori ülesandeks ongi töödelda kõiki etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. Kõik programmid, mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada millest moodustatakse videokaardis pilt või helikaardis heli. Nii toimub ka meie kehas lihtsalt närvisüsteemiga. Meie kehas liigub ka tohutult infot närvisüsteemide kaudu ajju või seljaajju. Kui protsessoris läheb nullide ja ühtede jadana protsessori, siis närvisüsteemis liigub nagu elekter juhtmes meie ajju. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/N %C3%A4rvis%C3%BCsteem http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ommons/e/ed/Schema_chipsatz.png http://visual.merriam- webster.com/images/human- being/anatomy/nervous-
· helikaarti, · kõlareid · mikrofoni. Algsetel IBM PC- tüüpi arvutitel oli heli väljastuseks üks üsna primitiivne kõlar (PC Speaker), mis 10 aasta jooksul praktiliselt ei muutunud. Seda kasutati peamiselt arvuti veaolukordade teatamiseks ning hiljem ka mitmetes arvutimängudes. Esimesed PC de helikaardid ilmusid alles 1988.a., kui firma Creative Labs tõi turule Game Blasteri (12 häälse stereosüntesaatoriga C/MS), ja Ad Lib Kanadast kasutas oma helikaardis sagedusmodulatsiooniga süntesaatorit (FM sünteesi). Viimases kasutati 11- häälset Yamaha süntesaatorit YM3812. Sellest peale, kujunes FM- süntees kõigi helikaartide baastehnoloogiaks, ka ülipopulaarsel Creative Labsi helikaardil Sound Blaster (1989). Teatavas mõttes on viimane kaarditüüp muutunud kõigi kvaliteetsete helikaartide sünonüümiks. Alles viimasel ajal on FM- sünteesi troonilt kukutanud tabel ehk WT (WaveTable) süntesaatorid, mis lubavad tekitada
infokandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Digitaalinfo digitaalinfo esituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajaväärtuste vahel. Info töötlemine muutub olulisemalt lihtsamaks. Digiinfo eelised: kiirem, programmeeritav, paindlik Info töötlemisel on digitaalinfol palju eelised, kuid nt. kõne, muusika jne süsteemide juhtimine nõuab tihti just analooginfot. Seeda on vaja DAC ja ADC. Helikaardis on DAC, mikrofonis ADC. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid helisid ainult arvutis oleva digiinfo alusel. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus (heli kõrguse jaoks) ja amplituud (heli tugevuse jaoks). Inimene kuuleb helisid 20-20000hz. Seega peab diskreetimissagedus olema 2x20000 = 40000 hz (kasutatakse 441000 hz). Helikaart on DAC, sest arvutis on info digitaalkujul, heli salvestamiseks on ADC. Heli kvaliteet sõltub sellest, kui palju järke iga 23 mikrosekundi tagant
Kui info edastamisel juhtub, et pingenivoo on 14 määramata väärtusel, siis seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele kõrgeks või madalaks. Arvuti riistvara on võimeline täitma ainult 0 ja 1 kujule teisendatud programmi. Selleks on arvutis tarkvara. Helikaart – tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul, seega on helikaardis kindlasti DAC. Heli salvestamiseks on ADC, et heli teisendada digitaalkoodiks, mida arvuti suudab lugeda ja töödelda. Heli taasesitamisel on olulised sagedus (kõrgus) ja amplituud (tugevus). Analoogsignaali mõõdetakse iga 23 mikrosekundi tagant. Amplituudi salvestamine sõltub sellest, kui palju kahendjärke salvestatakse iga mõõtmise järel. Mida rohkem järke salvestatakse, seda parem, kvaliteetsem ja täpsem on heli.
1.4. Digitaal-analoogmuundurid DAC muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsiliseks suuruseks (laeng, surve). Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. 1.5. Helikaart Tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumise arvutis oleva digiinfo alusel. Arvutis on info digi kujul, seega helikaardis DAC. Heli salvestamisesks ADC, sest mikrofonist tulev info on analoogne, mida arvutisse ei saa salvestada ega töödelda. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus, mis määrab heli kõrguse ja amplituud, mis määrab heli tugevuse. Inim kõrv eristab sagedust vahemikus 20Hz kuni 20kHz. 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79)
Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. Helikaart on arvuti lisakaart, tekitab kõlarite abil kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul seega on helikaardis kindlasti DAC, mis muundab digitaalse info analooginfoks, mis on vajalik inimesele heli kuulamiseks. Heli salvestamiseks kasutatakse ADC-d, et heli saaks töödelda arvutis. DAC-st sõltub taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardil on ka tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis kujutab endast spetsiaalset digitaalsete signaalide protsessorit. See vabastab arvuti protsessori audiosignaalide töötlemisest. Mida enam on bitte ehk mida kõrgem on töösagedus, seda parem on heli kvaliteet.
annaabi.ee 
