Märtsi 2002.a. määrusega nr. 42. Need on vastavuses projekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõus toodud nõuetega; müra normtasemed elamute ruumides ja välisterritooriumil on omakorda vastavuses Põhjamaade INSTA 122/1998 standardi eelnõuga. Tehnoseadmete müra mõõtmisel ja hindamisel ühearvuliste kriteeriumitega kasutatakse vastavalt eurostandardi nõuetele müramõõtja A- ja C-skaatal.Tabelis 2 on toodud võrdluseks A- ja C-korrektsiooni väärtused. 3. MÜRAKAITSE JA HELIISOLATSIOONIPROBLEEMIDE LAHENDAMISE TEGELIKKUSES Mürakaitse ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamiseks loovad eelduse normid. Suur osa heliisolatsiooni ja müraga seotud probleeme meie elamutes saab alguse puudusest ehitusprojektis. Austraalias näiteks kehtib eraldi standard akustikatingimuste kohta väikeelamus, mille kohaselt projektdokumentatsiooni koostamisel ja ehitusjärelvalve teostamisel osaleb kvalifitseeritud akustikainsener, kes vastutab, et akustilised tingimused vastaksid nõuetele
kinnitused ja läbiviigud soodustavad vibratsiooni ülekannet piirdetarinditele. Selle tagajärjel eluruumis tekkivat müra iseloomustab ühetooniline "undamine". Selline madalsageduslik müra võib olla häiriv isegi juhul, kui müratase on alla 30 dBA. Ventilatsioonikanalitest leviv aerodünaamiline müra on mõnevõrra vähem häiriv, tavaliselt ei suudeta piisavalt summutada madalasageduslikku müra (see on ka tehniliselt keerukam). Ehitiste mürakaitse ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamine tegelikkuses Ehitiste mürakaitse ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamiseks loovad eelduse normid. Ehitusprojekti mürakaitse ja heliisolatsiooniprobleemide edukaks lahendamiseks on vajalik, et kõik projekti eriosad ehitusakustika nõuetega arvestaksid. Ehitusakustikat ei saa käsitleda teistest eriosadest lahusseisvana. Keerukamate probleemide lahendamisel
annaabi.ee 
