visksoosne lima, mikroobid j��vad sellesse kergesti kinni. - Suurem osa toiduga seedeelunditesse sattunud mikroobidest h�vib mao happelises keskonnas. Ka s�lg ja silma pisaravedelik sisaldavad mikroobe h�vitavaid ens��me. Mis juhtub nakatunud rakkudega? - �girakud haaravad sissetungija enda sisse ning h�vitavad selle raku sees olevate ainete abil. Kohalikud koesisesed �girakud moodustavad sisemise kaitse eesliini. �girakud on v�heliikuvad ega suuda tavaliselt h�vitada k�iki haigusetekitajaid, kuid nad hoolitsevad kaitse eest esimese tunni jooksul, kuni j�uavad k�ivituda muud kaitsemehhanismid. - Tapjarakud vastavad m�rgiseid aineid, mis h�vitavad sissetungijatega nakatunud rakud. Millist �lesannet t�idavad organismis antigeenid ja antikehad? - Antigeenid: organismile v��ras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse
2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub sisemine lootekest – veekest ehk amnion)