• Keskkõrva kroonilised protsessid • Müra • Ototoksilised ravimid • Traumad • Süsteemsed haigused • Kasvajad • Ealised muutused -Progresseeruv kuulmiskahjustus Peamised uurimismeetodid kuulmislanguse puhul. Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Toonaudiogramm, helihargitestid, tümpanomeetria (kõrva impedantsi muutuse mõõtmine,muutes kuulmekäigus õhurõhku), IMPEDANTSMEETRIA Võimaldab hinnata keskkõrva seisundit kuulmekile liikuvuse ja keskkõrva rõhu järgi.Saab mõõta ka keskkõrvalihasrefleksi,mille kaudu hinnata seda refleksi vahendavate närviteede olukorda. OTOAKUSTILISTE EMISSIOONIDE REGISTREERIMINE(OAE) Võimaldab hinnata sisekõrva (cochlea) funktsionaalset seisundit. Uuringu
kuulmekile liikuvust ja keskkõrva rõhku, vastavalt keskkõrva õhustatusele ja kuulmekile liikuvusele joonistub tümpanogramm kas A, B või C tüüpi; Stapediuse refleksi määramine: reflekside hindamiseks produtseerib instrument erineva sagedusega konstantse helitugevusega heliimpulsi ja registreerib seejärel kuulmekile elastsuse muutuse; Audiomeetriline kuulmiskontroll. Subjektiivsed kuulmisuuringud: helihargitestid, sosinkõne, toonaudiomeetria, kõneaudiomeetria, ülelävelised testid, toonaudiomeetria vabas väljas.. Anamnees: kas kuulmislangus (KL) tekkinud kiiresti või aegamööda, kaasasündinud KL vs. kõne areng, ühe- või mõlemapoolne KL, kas KL on ühesugune või vahelduva iseloomuga, kas esineb lisaks kõrvavalu, eritist kõrvast, kõrvakohinat või pearinglust, perekondlik anamnees, kaasuvad haigused jne.