korda. Millest kaks abielu kestsid vaid 3 aastat ning viimane 34 aastat. Ta sai 11 last, kellest 8 tänapäevani elus on. Elus olevad lapsed sai ta koos oma viimase abikaasaga Oona O'Neil'ga. Koos 4 abieluga oli Charliel oma elu jooksul 13 avalikku suhet. Enamus Charlie suhted olid kas tantsijate või tuntud näitlejatega. Charlie lastest 7 astusid sama rada mida nende isa ning tegelesid või tegelevad siiamaani näitlemisega. Oma pika eluea jooksul tegi ta mitmeid nii tumm-, kui ka helifilme. Kus ta ise näitles või produtseeris. Kokku näitles Charlie 85 filmis. Talle anti mitmeid autasusid oma tööde eest. Tähtsamad neist olid arvatavasti kaks Oscarit ning kaks Akadeemilist Autasu.
austatakse teda. Joonisfilmide ikooniks said aga Walt Disney multifilmid, mis said samuti tuntuks üle kogu maailma, ning lõbustavadki tänapäeval lapsi. (Charles Chaplin) (Walt Disney) Järgmine aastakümme oli aga helifilmi kujunemise aeg. Filmid hakkasid üha rohkem ja rohkem sarnanema teatrile. Osad inimesed aga ei tahtnud algul aktsepteerida helifilme ja sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama. Suured riigijuhid märkasid filmikunsti tulekuga seda, et filmiga on väga kerge mõjutada suuri inimhulkasid, sest film levib väga kiiresti ka riigi kõige kaugematele aladele. Sellepärast pöörasid ka hirmuvalitsejast riigijuhid filmikunstile suurt tähelepanu.
itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n?itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges. ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris. 1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re'ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele''. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t
annaabi.ee 
