ja väike elamuresidents. Muusikalist poolt arendas Urmas Lattikas, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset saatemuusikat, mis võis süvenenult näidendile isegi kuulmata jääda. Heliliselt võimendati naise etteloetud repliike, mida näitleja Prikk luges näiliselt naise kirjutatud kirjadest. Üldiselt ei olnud vajalikkust ka rohkematele heliefektidele peale nende, mis näidendis esinesid. Minule jättis antud näidend väga üksluise ja igava elamuse. Võrreldes seda näidendit M. Karusoo lavastatud etendusega ,,Võlg", jättis antud teatritükk väga sisutühja mulje. Armastuse teema, mis venis 2 tundi ja 45 minutit lõppedes naise surmaga, meenutas mulle pikaleveninud seebiooperit. Vahel esines ka koomilisi hetki, mis muutsid asja vaadatavamaks
hästi kokku teose süzeega, mis oli üpris tormikas. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalist poolt arendas jaan Allikmaa, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset taustamuusikat, mis süvenenult näidendile võis isegi kuulmata jääda. Üldiselt ei olnud vajalikkust heliefektidele, kuigi mõnes naljakamas kohas oleks võinud veidi valjemat heli kostuda. Kokkuvõtteks andis see etendus mulle väga positiivse mulje. Kindlasti oli selle põhjuseks andekas näitleja, kes justkui kutsuks inimesi teatrisse. Näidend ei olnud ka väga pikk ning möödus üpris kiirelt. See oli üks parimaid teoseid, mida olen teatris näinud ning loodan, et taolisi tükke tuleb veelgi.
annaabi.ee 
