Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu Säilitatakse helilinte, helikassette, sellak, vinüül- ja laserplaate kokku 18 arhiivis. 9 Arhiiviväärtusega helidokumente on helisalvestiste kogus üle 7 000 nimetuse. Regulaarsemad komplekteerimisallikad on Eesti Raadio (1363 nimetust), NSVL Fonodokumentide Keskarhiiv ja Riia Heliplaadivabrik. Arvele on võetud Tallinna Heliplaadistuudio poolt välja antud heliplaatide originaallindid alates 1959 aastast. Koos Riia Heliplaadivabriku ja Tallinna Helikassetitehase toodanguga on moodustunud kogu, mis sisaldab enamuse pärast II Maailmasõda Eestis toodetud heliplaatidest.
7.2.8 Eritüübilise teabe esitamine dokumentide loetelus Asutuse jaoks väärtuslik ja säilitamist vajav teave sisaldub traditsiooniliste paberdoku mentide (NÄITEKS A4 suurusega käskkirjad) või digitaaldokumentide (NÄITEKS PDF-failivormingus kvartaliaruanded) kõrval ka muus vormis – audiovisuaalsena või korrastatud andmete koguna infosüsteemides. Teabe eritüübilisus on sageli põhju- seks, miks asutuse foto-, video- või helidokumente ning andmekogusid ei käsitleta dokumendisüsteemi osana. Asutuse dokumendihalduse personal peab hea seisma, et eritüübiline teave oleks võrdväärselt nn tüüpiliste dokumentidega hõlmatud dokumendisüsteemi. Eritüübiline teave on asutuse tähtis inforessurss, mida tuleb hallata dokumentide loeteluga. Dokumentide loetelu 49 Andmekogud