midagi uut. Samas on oluline, et imikule pakutav muusika oleks talle sobilik. Tümpsumuusika, mis on paljudes peredes elutegevuse taustaks, võib lapse kuulmise halvata. Beebile peaks muusikat mängima inimkõnele sarnase tugevusega, sest valjem heli väsitab ja kurnab tema närvisüsteemi. Jälgida tuleks ka seda, et muusikat ei oleks korraga liiga palju. Loomulikult ei tähenda juba looteeas beebi helidemaailma juhatamine seda, et temast ilmtingimata kasvaks andekas muusik. Küll aga soodustab varajases eas muusika kuulamine lapse edasist igakülgset arengut ja pakub talle meelepärast naudingut. (Annaliisa Sisask, 2001) Muusika turgutab enneaegseid beebisid Kanada teadlased leidsid, et haiglates, kus enneaegselt sündinud lastele muusikat mängitakse, kasvavad ja kosuvad beebid kiiremini. Lisaks sellele, et lapsed on rahulikumad, võtavad kiiremini kaalus juurde ja pääsevad varem
harmoonilises vahekorras põhisagedusega, ei oleks asi väga halb. Paraku tekivad lisaks neile kombinatsioontoonid, mis ei ole põhisagedustega harmoonilises vahekorras. Kui näiteks ebalineaarsesse seadmesse siseneb kaks puhast siinuselist signaali, mille sagedused on fa ja fb, tekib seadmes komas sagedus. See ei pruugi enam olla põhisagedusega harmoonilises vahekorras. Seetõttu tekib kohe selgelt tajutav dissonants. Loomulikult on inimest ümbritseva helidemaailma sündmuste jagamine lihtsateks ja keerulisteks üsnagi tinglik. Kas on koera haukumine lihtsam kui linnu laul või mere müha või muusika? Vastus sõltub selles, mida valida kriteeriumiks, millest lähtuda.Helilaine füüsikalisi parameetreid aluseks võttapole mõistlik, sest siis võiks keeruliste helide hulka lugeda näiteks valge müra, millel on inimese jaoks üpris tühine tähendus sellisel juhul on kahtlemata kõige keerukam mitmetähenduslikult, mis tekitavad kuulmisillusioone.