teatav traagika. Väga vähe oli luuletusi, mis oleksid olnud või lõppenud rõõmsameelse noodiga, pigem jäi siiski kõlama kurbus või traagilisus. 5.Ahto Veerliku luuletust meeldis mulle lugeda, sest see meenutas mulle tüüpilist meeste sõprust: alguses tehakse proovi, kes on nö alfaisane ning seejärel saadake headeks sõpradeks. Luuletuses tuli välja ka kontrast kahe erineva väe sõdurite vahel, olnud Ahto muus väes, kui võõras, ei oleks ilmselt sõprussuhe nii helgeliselt kujunenud. Ahto Veerlik 1924--1989 Lõunastasin Leegioni relvavennaga Volgas. Äkki astus meie laua juurde võõras mees, võttis minu eest täis viinapitsi, jõi ära, vaatas ähvardavalt otsa, küsis: ,,Kus te Saksa ajal olite?" Nõnda kaks korda, kolmanda pitsi ajal tõmbasin talle vastu lõugu. ,,Tänan," pomises ta, ,,saagem tuttavaks: isehakanud elukunstnik Raimo Palla! Armastus ja janu juhivad maailma." ,,Mina tänan rohkem," laususin kergendustundega,
LAPS JA TEMA KASVUKESKKOND TEHNOLOOGILISES TSIVILISATSIOONIS. Võiksin öelda, et mul on vedanud, olin see põlvkond kes veel vaevu pääses hüppelisest tehnoloogilisest arengust lapsepõlveeas. Enda lapsepõlve mäletan kuidagi helgeliselt kraavides kolades ja puuotsas turnides. Leian, et praegustel lastel on täiesti teistsugune elu. Aeg on edasi läinud ja ühiskond on muutunud ning samuti ka laste elu. Pean oluliseks ühiskonnal ajaga kaasas käia ja muutuste suhtes olla positiivselt meelestatud. Praeguseks hetkeks on juba igal lapsel kes käib lasteaia viimases rühmas telefon, kas just nutitelefon aga ikkagi telefon. Kohati mulle tundub, et mõni vähe jõukam
annaabi.ee 
