Umbes 1608 · Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698 · Gustav Bergi vappepitaaf. 1697 · Christian ja David Lilienringi vappepitaaf. 16971698 · Tuw von Saltza vappepitaaf. 17021703 · Alexander Gustav von Esseni (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp · Friedrich Wartmanni vappepitaaf. 1679 · Gottfried Wilhelm Helffreichi vappepitaaf. Umbes 1771 · Magnus Reinhold von Nasackini vappepitaaf. Umbes 1775 · Eva Louisa von Schulmanni vappepitaaf. Umbes 1775 · Üxkülli perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes 1700 · Anton Philipp von Saltza vappepitaaf. 16861687 · Heinrich von Knorringi vappepitaaf. 1679 · Adolf Eberschildti vappepitaaf. 1670. aastate algus *Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal.
isegi kärkis temaga, et sa oinas ei oska maakeeltki, milleks sul venekeelset vaja on. Ants käis ka krediidikassa teenri nõu küsimas, kuid see vastas, et ta räägib ainult mõisnikutega. Kahjuks ei aidanud ka Antsu sugulane, üks kaupmees. Ta (kaupmees) ei tahtnud, et kummalegi neist pahandusi tekiks. Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas. Ants rääkis talle, et talupojad tahavad sõnnikuveo poolest kergendust. Härra küsis, et kas Ants ise ka soovib ning ants ütles, et see paha küll ei teeks. Härra von Helffreich ütles, et Mahtras jääb niikaua vana seaduse järgi kuni kästakse. Härra läks ära ja ütles veel, et kui mingeid küsimusi veel tekib, et siis mingu opmanni jutule. Ants rääkis talupoegadele,
isegi kärkis temaga, et sa oinas ei oska maakeeltki, milleks sul venekeelset vaja on. Ants käis ka krediidikassa teenri nõu küsimas, kuid see vastas, et ta räägib ainult mõisnikutega. Kahjuks ei aidanud ka Antsu sugulane, üks kaupmees. Ta (kaupmees) ei tahtnud, et kummalegi neist pahandusi tekiks. Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas. Ants rääkis talle, et talupojad tahavad sõnnikuveo poolest kergendust. Härra küsis, et kas Ants ise ka soovib ning ants ütles, et see paha küll ei teeks. Härra von Helffreich ütles, et Mahtras jääb niikaua vana seaduse järgi kuni kästakse. Härra läks ära ja ütles veel, et kui mingeid küsimusi veel tekib, et siis mingu opmanni jutule. Ants rääkis talupoegadele,
annaabi.ee 
