võimalus organismi hapnikuga varutastada. Gaasivahetus kopsudes. Gaasid liiguvad kõrgema rõhupool madalama rõhu poole. Gaasi partsiaalrõhk näitab milline õhk kuulub ühelt või teisele gaasile. 760 mm hg mererõhupinnast. Gaaside transp verega. Veres olev hapnik tuleb transp kudedesse. Hemoglobiin transp. Verd kudedesse.igas gr veres on meil 20,4 ml hapnikku. Hemoglobiin muudab vere punaseks. Kui on hapnikuga seotud helepunaseks, kui annab ära siis muutub tumepunaseks. Kui higame õhuhapnikku, u 96% seotatakse hapnikuga. Sõltub osarõhk veres, mida suurem on seda tugevamini hapnik ja hemoglobiin seotatakse. Mida nõrgemaks jääb, jääb ka side, annab hapnikku ära. Mida kõrgem on temp seda nõrgem on hapniku ja hemoglobiini tase. Vere ph. Kui tekib rohkelt laduprodukte, siis omakorda soodustab äraandmist kudedele. 10%co lahustub veres. Kessontõbi. Madala rõhu tingimustes on õhk hõre
Kõige olulisem oli vaik rahvapäraste ravimite valmistamisel. Vaiguga raviti nahahaigusi ja kahjustusi, näiteks põletikke, külmetusi, põletusi ja lõikehaavu. Tõhusaks ravimiks loeti haavasalvi, mille valmistamisel lisati vaigule rasva, vaha ja vahel muidki aineid. Kuusevaik on olnud põlistest aegadest tuntud ka kui ajaviite maiustus. Selleks, et vaik muutuks magusaks, tuli seda alguses kibedat ainet hulk aega mäluda ja süljega immutada. Viimaks muutus vaik närimise tulemusel helepunaseks ja kergelt magusaks. Sellist n.ö. vanaaegset nätsu närisid varasematel aegadel eriti meeleldi lapsed ja vanainimesed. Vaiku vajati üldiselt igapäevaseks tarbeks metsast nii väheses koguses, et selle kogumiseks mingeid erilisi võtteid ei tuntud. Vaiku koguti kasvavatelt kuuse- , harvemini ka männipuudelt noa või kirvega. Tööstuslikult hakati Eestis vaiku hankima pärast Teist Maailmasõda. Vaigutati mände, mis olid määratud lõppraiele. 1950. 80. aastal ulatus vaigu kogutoodang