Neil ei oleks nii vägevaid poegi sündinud nagu sündis noor Andres, kelle sünnituse järel Krõõt suri. Kui Krõõt oleks Pearuga elanud, oleks Krõõt kauem elanud. Pearu tegi ise Idaga juttu, kuid tema ei tahtnud Karlast loobuda. Pearu mõistis, et Ida on kange naine ja nõnda oli ta rahul, et Orul on kanget verd. Nii leppiski Pearu sellega, et kui Juulil sünnib poeg, siis saab temast Oru pärija. Oskar ütles Tiinale, et meeldib talle. Tiina keelas tal nõnda kõnelemast. Oru Helenele meeldis Oskar ja oli Tiina peale kade. Pearu jäi haigeks. Ta tahtis Andresega leppida, kuid Andres ei läinud ta surivoodile. Indrek luges Andresele lehest, et Vargamäe jõgi lastakse alla. Rõõmust tahtis Andres nüüd Orule minna, kuid nad jäid hiljaks. Pearu oli surnud. Elli hakkas Oti surmast üle saama ja hakkas Tiinaga paremini läbi saama. Tiina rääkis, et ei taha mees, sest tema ei saa last. Ta oli kunagi ühte meest armastanud, kui see aga teada sai tema
Pearu räägib Indrekule, et Orule vaja pärijat, tahab selleks Eedi ja Tiina poega. Eedi armunud Tiinasse. 20. (215) Indrek räägib Andresele ja Tiinale Pearu soovist saada Orule pärijat. Ott kuuleb seda ja pettub, et ei saa Orule lubatud poolt kohta. Süüdistab Juulit, lubab maha jätta ta kui kinnitust ei leia. 21. (227) Orul on kõik nukras meeleolus. Pearu ei taha ohje anda võõrale, nagu Andres andis. Juuli löödud, et Ott ta sinnapaika jättis. Helenele meeldib Oskar. Oskar küsib Eedilt mis juhtus ja Eedi räägib. Tiina ei taha Oskariga sellest midagi rääkida. 22. (238) Ott sebib jälle naisi. Algul sehkendab Elliga, aga jäävad Oskarile vahele ja tahetakse Ott ära saata. Kui ta tabatakse öösel aknast Elli tuppa ronimast, siis saadetakse minema. Ott läheb samal ööl ka Juula juurde, aga Juula ei taha teda enam. 23. (250) Ott saadetakse ära. Oskar ja Ott tülitsevad. Ott läheb minema, kuid lastakse Soosillal maha.
Elas 1524-1585. Religioosne konflikt algas Prmaal. 1572 Pärtliöö. Kirjeldab neid sündmusi masendusega, häving, mis tulnud Prmaale. Kirjutab ka oode tulnud otse antiigi mõjul. Kuulsaimad siiski sonetid. Jälgib üldist sonetilaadi, msi oli kujunenud. Maailmavaateliselt ja filosoofiliselt tuleb nihe. Ei ole enam nii idealiseeriv, vaid rõhutatult rohkem näitab maise elu tähendust ja keskendub siinpoolsele. 1578 hiline luulekogu ,,Sonetid Helenele". Kõik on tõlkinud Semper. Meeleolu täpselt tabavad tõlked. Euroopa luules on saj II poolel, R lõpuperioodil on Hispaanias müstikute e müstiliste luuletajate liikumine (müstiline luule tõuseb esile). Taustaks katoliiklik vastureformatsioon. See tähendas vastusena reformatsioonile ka vajadust usku muuta tõelisemaks, ehtsamaks, vabaneda välisest maailmast, mis mõjutab ja võib muuta usku pealiskaudseks. Igasugune müstika tähendab inimese ja Jumala vahetut suhtlemist
Tasapisi muutus tema tujugi paremaks. Pildiseeria 1. pilt: tüdruk istub toas ja laob klotse üksteise peale. 2. pilt: Helene seisab valmis klotsitorni kõrval 3. pilt: tüdruk ajab klotsimaja ümberpilt 4. pilt: tüdruk seisab katkise klotsimaja kõrval õnnetu näoga 5. pilt. Helene ehitab klotsidest uut torni Analüüs Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Millal hakkas Helene torni ehitama? Kus Helene ehitas? Millest Helene torni ehitas? Mida meeldis Helenele kõige enam teha? Kuidas ladus Helene klotsid? Miks hakkas Helene plaksutama? Miks kukkusid klotsid pikali? Mida hakkas Helene siis tegema? Milliseks muutus Helene tuju peale ehitamist? Järeldamist-tuletamist vajav info Miks soovis Helene ehitama hakata? Miks helene rõõmustas? Miks Helene suuremad klotsid alla pani? Miks klotsid ümber kukusid? Mida Helene siis tundis? Kuidas torn jälle terveks sai? Miks Helene tuju jälle paremaks muutus?
annaabi.ee 
