Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"helendusega" - 5 õppematerjali

Kosmoloogia
1
docx

Kosmoloogia

löögikraatri, mida ümbritseb vall*koosnevad põhil raua ja nikli sulameist Komeedid: *pärit päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond igal aastal *tiirlevad kõikvõimalikes suundades ja tasandites Galaktika: * nim tähesüst-i , millesse kuulub Päike koos oma planeetidega Linnutee: *nõrgalt helendav *ebaühtlase helendusega riba*meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, tähtedest ja gaasist-tolmust ketas, mida ümbritseb kerakuj, vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev*äärte suunas hõrenev pilv e halo* päike tiirleb selle ümber ringikujulisel orbiidil

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
Füüsika konspekt-Astronoomia töö II
3
docx

Füüsika konspekt. Astronoomia töö II

muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega. Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) . 10.Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). Selle mass on 4 miljardit korda suurem Päikese massist.

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
LCD ja CRT monitorid
12
docx

LCD ja CRT monitorid

Kasutatavate materjalide valgusandlikkus on 0,17... 17 cd/W. Järelhelenduse kestus on ajavahemik, mille vältel ekraani heledus pärast elektronkiire kustumist langeb 1%-ni esialgsest. Kasutusotstarbest sõltuvalt võib järelhelenduse kestus olla mõnest mikrosekundist kümnete sekunditeni. Helenduse värvus sõltub otseselt fluorestseerivast ainest ja tema kiirgusspekter on üsna kitsas. Seepärast kasutatakse sageli sobiva helendusega värvuse saamiseks mitmete ainete segusid. Nii näiteks annavad tsinksulfiid ja villemiit rohelise helenduse, kuid esimesel on järelhelendus pikk, teisel aga lühike. Valge helenduse saamiseks kasutatakse tsinksulfiidi ja tsinkkaaliumi segu, mis on aktiveeritud kaadmiumi ja hõbedaga. Arusaadavalt on kasutatavad luminofoorimaterjalid sageli firmasaladusteks. Kuna ekraanile langeb töötades pidevalt elektrone, siis peaks ekraan laaduma negatiivselt.

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
22 allalaadimist
Mereannid
13
doc

Mereannid

priskemad ja lihavamad ning nad ei sisalda liivaterakesi. Looduslikel karpidel võib peal olla vetikaid ja mererohtu, kuid kasvatatud kultuuridel on puhas läikiv karp. Lisaks sellele, et rannakarbid on maitsvad, on nad ka kõrge toiteväärtusega - rikkad valgu ja mineraalainete poolest ning madala rasvasisaldusega. 1.1. Rannakarpide ostmine Rannakarpe on lihtne identifitseerida. Neil 5-8 cm pikkune venitatud kolmnurga kujuline mustjas sinaka helendusega kahepoolne karp. Enamasti müüakse neid värskelt koos karpidega. Karbid on tavaliselt kõvasti kinni, kuid kui nad pikemat aega segamatult seisavad, siis võivad mõned vaikselt avaneda. Avatud karpe tuleb alati enne kasutamist kontrollida, neid kergelt koputades, et näha, kas nad sulguvad. Neid karpe, mis ei sulgu, ei tohi toiduks tarvitada, vaid tuleb ära visata. Kodus saab rannakarpe säilitada külmiku alumises osas (seal on kõige külmem) 5-8 päeva. Et

Toit → Toiduainete õpetus
19 allalaadimist
Teema 4-Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
43
pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

Elektroonika alused. Teema 4 ­ Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 22 (43) Joonis 4.21. Plasmapaneeli ehitus: paneeli ristlõige (üleval) ja 3D-vaade (all) [http://de.wikipedia.org/wiki/Plasmabildschirm ja http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Kahe klaasplaadi vahel paikneb hulk rakukesi (kambrikesi), mis jagunevad kolmikuteks. Iga kolmikus on üks punase, üks rohelise ja üks sinise helendusega luminofoori sisaldav rakuke ning iga kolmik vastab ühele pildipunktile (pikslile). Erinevad värvused tekivad põhivärvuste liitmisel (nt kollane saadakse rohelise ja punase värvuse liitmisel, st et kollase värvuse saamiseks peavad helendama roheline ja punane rakuke). Iga rakuke on täidetud hõrendatud väärisgaasiseguga (neoon + ksenoon; võidakse lisada ka heeliumi). Kujutise saamiseks tüüritakse igat rakukest selle juurde kuuluva

Elektroonika → Elektroonika alused
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun