Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse valgustihedust ehk valgustatust luksides ja valgustushulka ehk säri lukssekundeis. Fotograafias on valgus ja säri lähedased mõisted. Valgusest oleme huvitatud esemete valgustamisel: valguse intensiivsusega loome pildistataval objektil helendeid ja tumendeid. Valgustundliku kihi säritamisel juhime valgust otsekui kahe ohjaga: meie kontrolli all peab olema mõjuva valguskiirguse tugevus ja kestus. Korraliku pildi saamikseks peab säri antud tingimustes olema paras. Väga suure liigsäri korral same ühtlaselt tumeda fotokihi, liiga kasin säri ei põhjusta aga peaaegu mingeid muutusi. Katik Katiku ülesanne on kindla ajavahemiku vältel filmile valgust lasta. Katikud on läbi teinud keeruka arengu
Levels Tegemist on fotograafias ja üldse pilditöötluses väga tuntud tööriistaga. Selle abil muudetakse pildi värvide ja toonide ulatust, määrates pildi kõige tumedama, heledama ja neutraalsema väärtuse. Kihi lisamisel paned kindlasti tähele selle graafilist kujutist (Histogram) ja see on iga pildi puhul unikaalne. Järgmise pildi puhul näeme, et histogrammi "mäestik" on kõrgem vasakus osas ja see tähendab, et tumedad toonid (shadows) on ülekaalus ja helendeid on vähe. Kui vaatame järgmist pilti, siis siin on ülekaalus heledad toonid (highlights). Kõik mis jääb vahepeale nimetatakse neutraalseteks toonideks (midtones). Histogrammi alt leiad vastavad liugurid (kolmnurgad). Neid liigutades saate muudate pildi tonaalsust. Nihutades näiteks musta kolmnurka vasakule, muudate pilti tumedamaks ja vastupidi. Keskmist kolmnurka liigutades muudetakse pildi gammat. 45