15 mm) ja kõrgus 1012 mm. Koja laius on märgatavalt suurem kui kõrgus. Koja värvus: kollakashall kuni hele punakaspruun, tavaliselt ühe piimja vöödiga. Koda on matilt läikiv, pisut läbipaistev. Suue on veidi elliptiline, valkja huule ja ribiga suudmeserva siseküljel (sarnaselt põõsateoga kumab see kojast läbi heledama joonena). Naba on avatud ja lai (umbes 1/4 koja laiusest) ning sageli on naba vahetu ümbrus koja põhivärvusest heledam. Teo keha on helekreemjas. Nabatigu eelistab kuivemaid ja soojemaid elupaiku, elab metsikutes paikades. Erinevalt eelmistest liikidest väldib ta inimest ja temaga kaasnevat. Küllap seetõttu ongi nabateo leiuandmeid Eestist teada üsna vähe. Kasutatud materjal: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html http://et.wikipedia.org/wiki/Teod http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=25
Selle täielik puudumine annab puhta valge värvuse (albiinotuhkur ehk furo), kõik ülejäänud varjundid on tingitud melaniinigraanulite erinevast hulgast ja suurusest ning selle oksüdeerumisproduktidest karvas. Kodu- ja puurituhkrutel (fredkadel) esineb suur värvuste mitmekesisus. Venemaal kasutatavate värvuste standardid Venemaa karusloomakasvatuses eristatakse kolme tuhkrute värvuse tüüpi (Tinajev, 2001): pärlmutrine karusnaha üldvärvus on helekreemjas tuhkhalli varjundiga. Pealiskarvad on musta värvi, aluskarvade otsad võivad olla helekreemjast kuni hallide varjunditeni. Siia hulka arvatakse ka helekreemja karusnahaga, kuid ilma tuhkhalli varjundita loomad, või loomad, kellel on pruuni värvi pealiskarvad ja kollaka varjundiga aluskarvad; kuldne põhivärvus on kollakast kuni erkoranzini. Pealiskarv on musta värvi, aluskarvade otsad on oranzid; pastelne põhivärvus on helekreemjas. Pealiskarvad on helepruunid,
annaabi.ee 
