justkui vaatajate poole suunduvat laskurite kaptenit Banning Cocqi välimust, tema kõrval seisev leitnant erekollases kaftanis moodustab eraldi värvilaigu. Need kaks figuuri on vastukaaluks teistele, kes on nihutatud poolpimdusse tagaplaanile ning tasapisi mitmekesiselt astmestatud hämarusse kaovad. Laskurid aga lähevad juhtide järel rännakule, valvekorda või paraadile, nagu tundub seda pilti vaadanud asjasse pühendamata vaatajale. Selles värvitoredust hõõgavas, unistuslikku heledusse ja tumedusse uppuvas maalis on Rembrandt enese vormikõne lõplikult välja kujundanud. Paraku ei meeldinud maal tellijale, sest kõik olid maksnud võrdväärse osa pildist, kuid kahjuks ei tundnud mõni end pildil äragi. Sellest sündmusest hakkab periood, kus Rembrandti sügvalt subjektiivsed tööd vaatajates järjest vähem ja vähem poolehoidu leiavad. Algab kunstniku majanduslik allakäik. Suur osa rikastest teellijatest pööravad Rembrandtile selja.
esinevate temperatuuride juures asetseb kiirgusenergia maksimum u 10 µm juures. HELEDUS, heleduskoefitsent objekti heledus on sellelt objektilt ajaühikus pinnaühiku kohta ruuminurgaühikus (sterdiaan) lähtuva energia hulk (w m-² sr -1). Sõltub seega nii obj langevast kiirgusest kui obj peegeldumisomadustest. Heleduskordaja on suhtarv, mis näitab uuritava objekti heleduse suhet samades valgustustingimustes oleva ideaalse hajutaja heledusse. Võrreldakse ideaalse hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi. Heleduskoefitsendi neli juhtu: 1) kahesuunaline heleduskoefitsent 2) poolsfääriline, suunatud 3) suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine.