Kõige paremad on haualeiud, kaasa pandud üksikud tööriistad ütlevad, et ettekujutus surmajärgesest elust on täiesti olemas. Huvitavaid tähelepanekuid on tehtud ka tänapäeval Läänemere maade inimeste põhjal. Nimelt Läänemeremaad asustati enamvähem üheaegselt ja ühe rahvastiku poolt. Kõige kummalisem on see, et just see territoorium on see, kus on inimestel nahk kõige heledam ja kus leidub kõige rohkem blondiine. Lisaks sellele on iseloomulik heledasilmsus. Blondid tekkisid mitmete mutatsioonide tagajärjel 10 000 aastat tagasi. Ellu jäämine sõltus väha palju jahisaagist. Kui esialgu oli blondiine vähe, siis ehk hakkasid nad meestele meeldima ja jahisaak toodi esmajärjekorras blondidele ja sinisilmsetele. Samas pole võimalik kindlaks teha, kas see ka paika pidas. On ka tänapäeval uuritud Eurooplaste eelistusi, üle poole meestest eelistab siiski tumedapäiseid ja punapäiseid. Joonis Eurooplaste pigmentatsioon
Kivissaares üks kalmistu ning teine Emajõe ääres. Kust millal ja kuidas kujunesid välja blondiinid? Jaapanlased arvavad, et nad kujunenud Põhja- Euroopas vahetult pärast jääaja lõppu. See võib olla seotud teatud geneetilise mutatsiooniga. Millegi pärast hakati just blondiine eelistama. Kuna naised sõltusid meeste jahisaagist, läks blondiinidel paremini, sest nad hakkasid meestele rohkem meeldima ja seepärast anti neile rohkem süüa. Nad olevamat ka viljakamad olnud. Heledasilmsus on Eestis, Lätis ja Soomes 80-100%. Mida kaugemale neist, seda väiksem on ka heledasilmsuse protsent. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Neoliitikum ehk noorem kiviaeg on üks kõige murrangulisemaid etappe inimkonna arengu ajaloos. Neoliitiline revolutsioon on üleminek anastavalt majanduselt viljelevale majandusele. See toob kaasa inimkonna kasvu, kuna tunduvalt rohkem inimesi jäi ellu, sest olid olemas toidutagavarad. Põlluharijad jäid paikseks
annaabi.ee 
