78. eesti punane tõug · . Tõug kujunes välja XX sajandi 1. poolel, Tõug oli arvukaim (2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani. · 20 aasta jooksul arv on vähenenud, moodustab 1/4 veiste arvust. · Tüüpiline värvus oli tumedam või heledam punane, esines heledat ninapeeglit ja sabatutti. · Viimastel aastatel kohtab sageli valgeid märgiseid või punasekirjuid veiseid, samuti ühevärvilisi helebeeze või mustjaspruune. 79. eesti maatõug · . Värvuselt on helepunane või beez, vahel ka valgeid märgiseid, nudi, kuiva kehaehitusega. · Vaatamata oma väikesele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. · Vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. · 50 aasta jooksul pole küündinud 1%-ni. · Tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitus- aretusprogramm 2012. aastani. 80. sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses
palju on punase tõu aretuses teinud eesti esimene loomakasvatus-professor jaan mägi. tõug kujunes välja XX sajandi 1.poolel, tõug oli arvukaim ( 2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani. 20 aasta jooksul arv on vähenenud, moodustab ¼ veiste arvust. tüüpiline värvus oli tumedam või heledam punane, esines heledat ninapeeglit ja sabatutti. viimastel aastatel kohtab sageli valgeid märgiseid või punakirjusid veiseid, samuti ühevärvilisi helebeeze või mustjaspruune. 79. Eesti maatõug sagedamini maakari on ajalooliselt kujunenud koos sisserännanud rahvaga. veist peeti esmajoonelt sõnniku- ja veoloomana, kellelt saadi liha ja vähesel määral ka piima. piima tarbimine oli väike. kujunes välja vähenõudlik, väikese kasvuline ja nudi veis. XIX sajandil tööstuse arengule kaasnes linnade kasv ja vajadus joogipiima ning või järele. turgudel kasvasid hinnad. kohalikku eesti veist hakati ristama sissetoodud tõugudega sõltuvalt
annaabi.ee 
