Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb sinna teha täiendavaid asustamisi või parandada vähkide elutingimusi. Sellise vähikasvatuse viisi eeliseks on, et ta ei nõua palju kapitali ega tööjõudu. Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on
vähkide üldarvu tiigis. Vähkide paljunemise võimalusi tiigis hinnatakse talviste sumbakatsete abil. Marjaga emaseid peetakse läbi talve sumpades ja kui nende paljunemine tiigis ei õnnestu, tuleb sinna teha täiendavaid asustamisi või parandada vähkide elutingimusi. Sellise vähikasvatuse viisi eeliseks on, et ta ei nõua palju kapitali ega tööjõudu. Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus (joonis 20) Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest
annaabi.ee 
