VÄHENEMINE 2.1. Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud väga kiiresti alates 2001. aastast. Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on peamine vähenemine toimunud väiksemate majapidamiste arvel. Väikesi, alla 10-hektarilisi majapidamisi oli 2007. aastal 13 500. Kuigi nende arv on viimase kahe aasta jooksul vähenenud neljandiku, oli nende osatähtsus mullu ikka veel 58% majapidamiste koguarvust. Vähenenud on ka keskmise suurusega, 1050- hektariliste majapidamiste arv. Samal ajal suurte, üle 50- hektariliste majapidamiste arv suurenes. Neid oli 2007. aastal 2600 ehk 11% majapidamiste koguarvust. Seega on aastatel 20052007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa vähenenud. 2007. aastal oli põllumajandusmaad koos hooldatava püsirohumaaga 906 800 hektarit. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise
Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi jõe vasakkalda kagunurgast. Paremkaldal on niidukoosluste olukord märksa parem. 1947. aastaks on 20. sajandi algusega võrreldes paremkaldal metsa osatähtsus suurenenud ca 6% võrra, vasakkalda metsasus on kasvanud aga üle 20% võrra. Katastri aluskaardil on puisniidud Halliste jõe mõlemal kaldal asendunud valdavalt alla ühe hektariliste metsalaikudega. Niidukooslused on vähenenud ca 36% võrra. 25 Eesti Põhikaardil võis eristada looduslikku rohumaad ning metsaala. 20. sajandi lõpuks on aga niidukooslused vähenenud sajandi algusest ca 65% võrra. 250 200 150 Pindala ha Mets