taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must
Majandus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati mitmete meetmetega. Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis
aastal 59,3 hektarit 96 ja 2010. aastal 24,7 hektarit (lisa 6). See näitab, et tänu uutele seiresüsteemidele ja pidevale valmisolekule, suudetakse ennetada metsatulekahjude tekkimist. Küll aga on säilinud raskused laiahaardeliste metsatulekahjude kustutamisel, kui arvestada, et Vihterpalu suurpõlengus lõõmas tuli 804-l hektaril. Sellistel puhkudel ei ole erinevatest ennetamismeetoditest olulist kasu, kuna tulekahjusid soodustavate ilmastikuolude tõttu võib põleng vähem kui hektariliselt maa-alalt tuletõrjujate kohalesaabumise ajaks olla levinud juba kordades suuremaks. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti liigub metsatulekahjude ennetamises õiges suunas: metsapõlengute arvu ja pindala on suudetud vähendada. Jätkuvalt peaks aga tegelema suuremõõtmeliste metsatulekahjude kustutamise probleemiga. Samuti peaks Eestis karmistama karistusi, mis on seotud metsatulekahjude tekitamisega ning suurendama ohuperioodidel metsade järelvalvet. 92 http://www.keskkonnainfo
annaabi.ee 
