Normaaltingimustel pöörab iga aluspaar kaksikheeliksi telge 34,5 kraadise nurga võrra. DNA heeliksi täispööre saavutatakse 10,4 aluspaariga. Promootorjärjestuse TTGACA N17 TATAAT puhul on -35 ja -10 heksameerid DNA heeliksis samasse suunda eksponeeritud. See võimaldab RNA polümeraasil kontakteeruda mõlema heksameeriga. Juhul, kui heksameerid asuvad teineteisest kaugemal või lähemal kui 17 bp, on RNA polümeraasi kontakteerumine mõlema heksameeriga korraga takistatud. Heksameeride ebaoptimaalset asetust võib kompenseerida DNA superspiralisatsioon. Negatiivne superspiralisatsioon vähendab aluspaaride pöördumist teineteise suhtes. Sel juhul võivad DNA ahelad lahti keerduda ja eralduda. Negatiivset superspiralisatsiooni tekitab näiteks güraas. lac promootoril on heksameeride vaheala 18 bp transkriptsioon võimendub anaeroobses keskkonnas, kus suureneb DNA negatiivne superspiralisatsioon E. colil.
Normaaltingimustel pöörab iga aluspaar kaksikheeliksi telge 34,5° nurga võrra. DNA heeliksi täispööre saavutatakse 10,4 aluspaariga. Promootorjärjestuse TTGACA N17 TATAAT puhul on -35 ja -10 heksameerid DNA heeliksis samasse suunda eksponeeritud. See võimaldab RNA polümeraasil kontakteeruda mõlema heksameeriga. Juhul, kui heksameerid asuvad teineteisest kaugemal või lähemal kui 17 bp, on RNA polümeraasi kontakteerumine mõlema heksameeriga korraga takistatud. Heksameeride ebaoptimaalset asetust võib kompenseerida DNA superspiralisatsioon. Negatiivne superspiralisatsioon vähendab aluspaaride pöördumist teineteise suhtes. Sel juhul võivad DNA ahelad lahti keerduda ja eralduda. Negatiivset superspiralisatsiooni tekitab näiteks güraas. Positiivse superspiralisatsiooni puhul (seda tekitab näiteks topoisomeraas I) kulub ühe DNA heeliksi täispöörde saavutamiseks vähem aluspaare. Näited:
nukleotiidset regiooni, mida nimetatakse 35 elemendiks ja 10 elemendiks (need järjestused paiknevad transkriptsiooni alguspunktist keskmiselt 35 ja 10 nukleotiidi kaugusel). 35 elemendis on konserveerunud (esinevad kõige sagedamini) nukleotiidid TTGACA, -10 elemendis aga TATAAT. DNA ahelate lahtisulamine transkriptsiooni initsiatsioonil hõlmab ka regiooni, kus paikneb A:T-rikas 10 element (DNA ahelad eralduvad teineteisest kergemini just A:T-rikastest piirkondadest!). 35 ja 10 heksameeride vaheline ala on enamasti 16-18 nukleotiidi ning selle nukleotiidne järjestus võib olla suvaline. Transkriptsiooni alguspunkt jääb 10 järjestusest 5-9 nukleotiidi allapoole. Valdavalt on esimeseks nukleotiidiks RNA ahelas (RNA molekuli 5´ otsas) puriin, seega kas adenosiin- või guanosiinnukleotiid. Transkriptsiooni elongatsioon RNA ahela elongatsiooni katalüüsib RNA polümeraasi apoensüüm, millest on dissotseerunud sigma faktor.
nukleotiidset regiooni, mida nimetatakse 35 elemendiks ja 10 elemendiks (need järjestused paiknevad transkriptsiooni alguspunktist keskmiselt 35 ja 10 nukleotiidi kaugusel). 35 elemendis on konserveerunud (esinevad kõige sagedamini) nukleotiidid TTGACA, -10 elemendis aga TATAAT. DNA ahelate lahtisulamine transkriptsiooni initsiatsioonil hõlmab ka regiooni, kus paikneb A:T-rikas 10 element (DNA ahelad eralduvad teineteisest kergemini just A:T-rikastest piirkondadest!). 35 ja 10 heksameeride vaheline ala on enamasti 16-18 nukleotiidi ning selle nukleotiidne järjestus võib olla suvaline. Transkriptsiooni alguspunkt jääb 10 järjestusest 5-9 nukleotiidi allapoole. Valdavalt on esimeseks nukleotiidiks RNA ahelas (RNA molekuli 5´ otsas) puriin, seega kas adenosiin- või guanosiinnukleotiid. Transkriptsiooni elongatsioon RNA ahela elongatsiooni katalüüsib RNA polümeraasi apoensüüm, millest on dissotseerunud sigma faktor.