Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"heitveepuhastite" - 2 õppematerjali

Raskemetallide sisaldus eestimaa muldades
14
doc

Raskemetallide sisaldus eestimaa muldades

2.1. Plii Allikad: · akud · patareid · etüleeritud bensiin Spinat, salat, kapsas, kartul ja redis akumuleerivad palju pliid. Sibul akumuleerib pliid pealsetesse ja teraviljad kestadesse. Täiskasvanud inimene tohib nädalas omandada 3 mg Pb, lapsed 0,5 mg. Plii mõjub kesknärvisüsteemile ja akumuleerub luudesse ning sarvkudedesse. 2.2.Kaadmium Allikad: · värvijäätmed (kollane) · akud ning patareid · diiselkütused (sisaldavad väikestes kogustes) · fosforväetised · heitveepuhastite setted · põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg. Prügila nõrgvee imbumisel põhjavette kujutab Cd potensiaalset terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid. Elavhõbe on toiduahelates väga hästi akumuleeruv. 4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine

Ökoloogia → Ökoloogia
25 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

Sageli toimub lagunemine mitmes etapis, kusjuures lagunemise vaheproduktid võivad samuti olla taimedele kahjulikud. Kui taimekaitsevahendid ei lagune ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, algab nende akumuleerumine kasvupinnasesse, mistõttu pinnas saastub. Kahjulikeks aineteks loetakse ka mitmeid raskemetalle, mis võivad sattuda kasvupinnastesse näiteks komposti koosseisus, juhul kui selle tootmisel on toorainena kasutatud näiteks heitveepuhastite setteid. Erinevad pinnased, olenevalt nende omadustest (näiteks pH, orgaanilise aine sisaldus jm) võivad raskemetalle siduda erineva tugevusega. Eelpool, joonisel 6 esitati pH ja mõnede raskmetallide lahustuvuse vahelised seosed. Kuna saasteainete sattumist kasvupinnastesse ei ole 44

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun