Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist,...
koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest lõuna poole jäävates linnaosades, hõlmates ulatuslikke territooriume Joala ja Elektrijaama teede ning linna läänepiiri ja Elektrijaama tee vahelistes alades. Väiksemate maa-aladena esineb tootmismaad ka raudteest põhja pool, eelkõige Kadastiku ja Peetri eeslinna linnaosades. Siivertsi linnaosa jääb tootmimaana heitveepuhasti territoorium. Üle viiendiku kogu linna territooriumist (21,9%) moodustab Balti Soojuselektrijaama maa-ala koos tuhaväljade ja settebasseinidega (tuhaväljade pindalaks 10,4 km2). Negatiivset mõju linnaruumile avaldavad kinnised tootmisalad, eriti atraktiivsetes asukohtades - Kreenholmi saar - paiknevad territooriumid. Narva linna läbib Tallinn-Peterburi transiitteena Tallinna maantee ning raudtee. Suuremateks
Kohati tekitab kalakasvatus eutrofeerumist. Hajakoormuse vähendamiseks on vaja rangeid eeskirju. Haja- asustuspiirkondade tegevusalasid tuleb aga toetada selliselt, et eeskirjadest kinnipidamine oleks motiveeritud ja ka majanduslikult võimalik. Üksikisikute tarbimis- ja puhkeharjumused peaksid samuti muutuma. Siiski on tarbijal tänapäeval raske saada teavet ostetud toodete elukaare mõjust loodusele, sh veele. Kas tasub osta fosfaadivaba pesuainet linnas, kus on tõhus heitveepuhasti? Kas mahesiga kurnab Läänemerd vähem kui intensiivpõllumajanduses toodetud nisuleib? Sellist infot peaks tarbijatel olema palju rohkem. Läänemeri ei ole veel lõplikult hävinud ning toimunud muutus ei ole tõenäoliselt pöördumatu. Ometi on vaja valmis olla selleks, et Läänemere seisundi parandamine eeldab seniarvatust suuremaid jõupingutusi. Läänemeri ei tule sellest olukorrast välja juhul kui ta - juba mitmendat korda - jäetakse ise endaga toime tulema.
annaabi.ee 
