Optimaalne suhtelise niiskuse sisaldus on 50...70%. Kui niiskust on liiga palju, hakkab see kondenseeruma; · Soojus, mida eritavad loomad ning mis sõltub looma liigist ja suurusest. Lautade siseõhu vajalik temperatuur sõltub loomaliigist ja vanusest. Paksu karvkattega loomade optimaalseks ruumitemperatuuriks on +5 ... +100C )veised, lambad, hobused), vähese karvkattega sigadel aga sõltuvalt vanusest +16 ... +220C. Loomalautu ,,köetakse" põhiliselt loomadelt eralduva heitsoojuse arvel, kuid imetavate emiste lautu on vaja täiendavalt kütta tehniliste vahenditega. Lautade loomulikuks ventileerimiseks on kasutatud ühte suurt väljatõmbesahti (joonis 5.3), hoone keskel või piki hoonet asuvat väljatõmbekanalit (joonis 5.4). Õhu sisenemine toimub piki hoone välisseina hajutatud avadest, räästapilust või piludega laest. Õhu sisenemisavade pindala on tavaliselt 50 % väljatõmbesahti pindalast, kuna külmal perioodil on sahti ristlõikest avatud samuti 50 %
käideldavusnõuetega IT-süsteemidega hoone tsoonides on veetorud probleemiks ning millele nendega seoses tuleb tähelepanu pöörata. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas toimub olemasolevate veetorude reeglipärane tiheduse kontroll (vaatlus)? - M 1.26 (L) Toite avariilülitid M 1.26 Toite avariilülitid Vastutav algatuse eest: tehnikaosakonna juhataja, IT-juht Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond Ruumides, kus elektriseadmete kasutamine toimub selliselt, et nende heitsoojuse, tiheda paiknevuse või täiendava tulekoormuse olemasolu tõttu on kõrgenenud tuleohtlikkus, on otstarbekas installeerida avariilüliti. Sellisteks ruumideks on nt serveri- või tehnikaruumid. Kuna avariilüliti aktiveerimiseks on vajalik personali olemasolu, tuleb selle paigaldamine kõne alla vaid tsoonides, kus alati või enamasti keegi kohal on. Tsoonides, kus töötajad ei viibi või viibivad vaid vahetevahel, on oluliselt efektiivsem
kaasaegseid tehniliselt kõrgetasemelisi seadmeid ja seetõttu on kaug- ning lokaalküte muutunud konkureerivateks kütteviisideks. Kaugkütte eelised: · On võimalik kasutada odavamaid kütuseid ja soojusallikaid. Suurtes katlamajades on mugav kasutada nii küttemasuuti kui odavamat kohalikku kütust (turvas, hakkpuit, jäätmed jne). Ka maagaas on kaugkütte katlamajadele kui suurtarbijatele odavam, kui väiketarbijatele. Tööstuse heitsoojuse, soojuspumpade ja elektri ning soojuse koostootmise rakendamine on kaugküttesüsteemis samuti väga perspektiivne; · Kõrge varustuskindlus. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Isegi ühe suure katla avariilise seiskumise korral saab koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. · Väiksem keskkonna saastamine.
annaabi.ee 
